0% encontró este documento útil (0 votos)
341 vistas49 páginas

Napaykuna 3

Descargar como pptx, pdf o txt
Descargar como pptx, pdf o txt
Descargar como pptx, pdf o txt
Está en la página 1/ 49

NAPAYKUNA

SALUDOS
Allí puncha Buenos días
Allí chishi buenas tardes
Allí tuta buenas noches
NAPAYKUNA
Saludos informales
IMANALLA ¡HOLA!
¿QUÉ TAL?
¿QUÉ MAS
¿CÓMO ESTAS
¿QUÉ FUE?
CHIKANYARIKUNA /DESPEDIDAS

 Kayakama hasta mañana.


 Shuk punchakamak hasta otro día
 Shuktak punchakama hasta otro día.
 Chishikaman hasta la tarde
 Tutakaman hasta la noche
 Ashta kashkaman hasta pronto, hasta luego
 Rikurishun nos vemos
 Shuk killakaman hasta el próximo mes.
 Shuk watakaman hasta el próximo año
 Shuk hunkaykaman hasta la próxima semana
SHUK NIKI RIMAYKUNA

 Cecy Alli chishi mashi.


 Carlos Alli Chishi mashi.
 Cecy imanallatak kanki mashi.
 Carlos ñukaka allillami kani (shina shinallami, llakillami, kushillami). Kikinka
 Cecy Ñukapash allillami kani.
 Carlos ima shutitak kanki.
 Cecy Ñukaka ____________ shutimi kani. Kikinka ( ñukapa shutimi kan:
 Carlos Ñukaka ____________shutimi kani. Kaypimi kani
 Cecy maymantak kanki
 Carlos ñukaka Cuba mamallaktamantami kani . kikinka
 Cecy Ñukapash Machala llaktamantami kani.
 Carlos mashna watatak charinki.
 Cecy Ñukaka kimsa chunka kanchis watatami charini. Kikinka
 Carlos Ñukaka __CHUSKU CHUNKA SUKTA__ watatami charini.
 Cecy maypitak llankanki
 Carlos Ñukaka K.A.Y Hatun yachana wasipi llankani. Kikinka
 Cecy Ñukapash K.A.Y Hatun yachana wasipi llankani.
 Carlos mashna watatak llankanki yachana wasipi.¿
 Cecy ñukaka kunanlla yachana wasiman yaykuni
Ñukaka chunka watata yachana wasipi llankani.
 Carlos ima nishpa yachachik kanata munanki.¿porque te gusta ser docente?
 Cecy wawakunata yachachinata munani.
 Carlos Maypitak wacharirkanki. ¿Dónde nació?
 Cecy Ñukaka Machala llaktapi wacharirkani. Kikinka
 Carlos Ñukaka loja llaktapi wacharirkani.
 Mashna wawatak charinki ¿Cuántos hijos tienes?
Ñukaka ISHKAY wawakunatami charini / ñukaka mana WAWAKUNATA charini
 Mashna yachakukkunatak charinki ¿Cuántos estudiantes tienes?
Ñukaka kimsa chunka yachakukkunatami charini.
 Kikinka sawarishkachu kanki ? Eres casada?
 Ari, Sawarishkami kani mana sawarishkachu kani ñukaka sapallami kani.
 Maypitak kawsanki. ¿Dónde vives?
 Ñukaka Puerta del sol ayllullaktapimi kawsani.
 Kikinka imata yachana wasipi yachachinki. ¿Qué enseña en la institución?
Ñukaka ciencias naturales química, biología yachaykunatami yachachini. (ñukaka ddtt yachachikmi kani)
MUSHUK SHIMIKUNA

 Ima nisha nin ¿Qué quiere decir?


 Yuyarishun Recordemos
 Kayna puncha yachashkakunata yuyarishun
Recordemos lo que aprendimos ayer
 Yuyarishun kay punchakuna yachashkata
Recordemos lo que hemos aprendido en estos días.
TAPUYKUNA /PREGUNTAS

 Ima shutitak kanki. ¿Cuál es tu nombre?


 Mashna watatak charinki. ¿Cuantos años tienes?
 Imanallatak kanki. ¿Cómo estas¿
 Maymantak kanki. ¿de donde eres?
 Maypitak llankanki ¿Dónde trabajas?
 Mashna wawatak charinki ¿Cuántos hijos tienes?
Ñukaka kimsa wawakunatami charini / ñukaka wawata mana charini
 Mashana yachakukkunatak charinki ¿Cuántos estudiantes tienes?
Ñukaka kimsa chunka yachakukkunatami charini.
 Kikinka sawarishkachu kanki ?
 Sawarishkami kanimana sawarishkachu kani ñukaka sapallami kani.
 Maypitak kawsanki. ¿Dónde vives?
 Ñukaka 19 de Noviembre ayllullaktapimi kawsani.
 Kikinka yachana wasipi yachachinki. ¿Qué enseña en la institución?
Ñuka kichwa shimita yachachini.
wa

KICHWA LLIKA / ALFABETO KICHWA

A(a) CH(cha) H(ja) I(i) K(ka) L(la)

Ll (lla) M(ma) N(na) Ñ(ña) P(pa) R(ra)

S(sa) SH(sha) T(ta) U(u) W(wa) Y(ya)


 Kichwa llikapika chunka pusak killkakintami charin, shinapash
ratikin ishkaypi shina: uyantinkuna, uyawakuna.
 (En alfabeto kichwa tiene 18 letras, así también se dividen en dos partes:
consonantes y vocales)
 Uyantikuna (consonates)= chunka pichka (15)
 Ch, h, k, l, ll, m, n, ñ, p, r, s, sh, t, w, y,
 Uyaywakuna ( vocales) = a, i, u (kimsa)
 KICHWA LLIKAPI MASHKA KILLKAKUNATAK TIYAN
 CHUNKA PUSAK
 KIMSA
 CHUNKA PICHKA
KICHWA LLIKAPI MASHKA UYAYWAKUNA TIYAN
 CHUNKA PUSAK
 KIMSA
 CHUNKA PICHKA
KICHWA LLIKAPI MASHKA UYANTINKUNA TIYAN
 CHUNKA PUSAK
 KIMSA
 CHUNKA PICHKA
A(a) Antawa Ll (lla) Llama S(sa) Sisa
carro llama flor
CH(cha Chita M(ma) Mama SH(sha) Shunku
chivo mamá corazón
H(ja) Hampatu N(na) Nina T(ta) Tuta
Sapo fuego noche
I(i) Inti Ñ(ña) Ñuñu U(u) Uma
sol leche cabeza
K(ka) Kamu P(pa) Palanta W(wa) Wasi
libro banano casa
L(la) Lumu R(ra) rumi Y(ya) Yura
yuca piedra árbol
RURAYKUNA/ACTIVIDADES

KILLK RUNAPA SHUTI IMA WIWA MISHKI LLAKTA MASHNA


A NOMBRE DE COSA ANIMAL MIKUNA CIUDAD TOTAL
LETRA PERSONA FRUTA
A AWKI ANAKU APUY AMUYSAN ARMENIA
KILLKA LETRAS ÑAWPA KICHWA UNIFICADO IMA NISHA NIN
LETRAS REEMPLAZADO KICHWA Shuklla shimi SIGNIFICADO
Shina killka Kichwa antinguo

C Cunga Kunka Cuello


G  K shungu Shunku Corazón
Q quiru kiru Diente

 j Jampatu Hampatu Sapo


 h Jatun Hatun Grande
jagua hawa Arriba

D Tanda Tanta Pan


t tandanacuy tantanakuy reunión
B, v, f Chumbi Chumpi Faja
p Fanga Panka Hoja
pamba pampa Suelo

gu Guagua Wawa Niño


w Guasi Wasi Casa
guambra wampra Joven
No existe el diptongo en el Kichwa

 Quichua kichwa idioma kichwa


 Quinua Kinuwa quinua
 Apiu apyu caballo
 Guasi wasi casa
 Guashca wallka collar
 Amuisan amuysan manzana
 Tamia tamya lluvia
RURAYKUNA/ACTIVIDADES

ÑAWPA KICHWA IMA NISHA ÑAWPA KICHWA IMA NISHA


KILLKAY UNIFICADO NIN KILLKAY UNIFICADO NIN
KILLKAY KILLKAY

Pungu punku puerta puca puka rojo

tamia tamya lluvia ñuca ñuka yo

chaupi chawpi mitad guagua wawa niño

chumbi chumpi faja guambra wampra joven

fanga panka hoja fucuna pukuna soplar

jagua hawa arriba shungu shunku corazón

jampatu hampatu sapo maqui maki mano


MUSHUK SHIMIKUNA

 ALLKU perro ÑUÑU leche


 CHUCHI pollo PAÑA piraña
 HATUN grande RUNA persona
 ISHKAY dos SAPI raíz
 KAMU libro SHIMI boca
 LULUN huevo TARUKAvenado
 LLAMA llama UKUCHAratón
 MAKINCHU queso WARA pantalón
 NINA fuego YANTA leña
SHUYUKUANTA RIKUSHPA
SHUTICHIPAY
Sami wiwakuna
clasificación de los animales
WASI WIWAKUNA SACHA WIWAKUNA
Animales domésticos Animales silvestres
Allku / perro Amaru / culebra
Misi / gato Taruka / venado
Atallpa / gallina Paña / piraña
Kuchi / cerdo Kuntur / cóndor
Wiwika / aveja Uturunku / tigre
Wakra / vaca Ukumari / oso
Wallinku / conejo Waman / gavilán
Chuchi / pollo Atuk / lobo
Chantasu / ushu / burro Charapa - yawati / tortuga
YACHASHKAKUNAMANTA
TAPUYKUNA
 Mashna napaykuntak tiyankuna Maykankunatak
 Uyachipya shuk chinkanyarikunata
 Uyachipay shuk sumak mishki rimayta.
 Mashna killkakunatak kichwa llikapika tiyan
 Kichwa llikaka mashnapitak rakirin
 Mashna uyantikunatak tiyan kichwa llikapika
 Mashna uyaywakunatak tiyan kichwa llikapika
 C,g,q ima killkawan killkakanchik
 La D es reemplazada por qué letra?
 ¿Las B, V y F son reemplazadas por qué letra?
YUPAYKUNA /LOS NUMEROS

1 shuk 8 pusak
2 ishkay 9 iskun
3 kimsa 10 chunka
4 chusku 100 patsak
5 pichka 1000 waranka
6 sukta 1’000.000 hunu
7 kanchis
 Mariamashi chunka kimsa chuchikunata rantin, shinapash
kusaka karapan ishkay chunka pichka chuchikunawan.
Maria mashika mashna chuchikunata charin.
 Kimsa chunka sukta
 Kimsa chunka pusak.
 Sukta chunka sukta. Astawan +
 36 =kimsa chunka sukta
 345 = kimsa patsak chusku chunka pichka .
 602 = sukta patsak ishkay
 2.035 = ishkay waranka kimsa chunka pichka.
 5.100 = Pichka waranka patsak.
 21.304 = ishkay chunka shuk waranka kimsa patsak chusku.
 65.298 = sukta chunka pichka waranka ishkay patsak iskun chunka pusak.
 100.200 = patsak waranka ishkay patsak
 2´302.503 = ishkay hunu kimsa patsak ishkay waranka pichka patsak kimsa.
- kuna / pluralizador

 Wasi casa wasikuna casas


 Punku puerta punkuna puertas
 Kawitu cama kawitukuna camas
 Ushuta zapato ushutakuna zapatos
 Misi gato misikuna gatos
 Karuyari celular kariyarikuna celulares
 Karurikuchik televisor karurikuchikkuna televisores
Shutikuna / sustantivos

 Tukuy shuti ( sustantivos comunes) kikin shuti ( sustantivos propios)


Pataku ( mesa) Sisa ( flor)
Kawitu ( cama) Awki ( príncipe)
Punku ( puerta) Nina Pakani ( Nuevo amanecer)
Karurikuchik ( televisor) Impapura (Imbabura)
Misi ( gato) Teofilo Davila hampina uku
Amuysan ( manzana) Pachakutik
Suyu ( región) killu Mayu (RIO AMARILLO)
Pillpintu ( mariposa)
TULLPUKUNA / COLORES
HUNKAYPA PUNCHAKUNA

WANRA
Ñukaka
______________ killapi
wacharirkani
(yo nací en el mes de abril)
Ima shina killkana pachakunata

 22 de julio de 2020 d/M/a

22 puncha sitwa killa 2020 wata


 Kikina mashna watakunatak charinki ?
Ñukaka kimsa chunka wawakunatami chani.
Kay yapachikunata rurashpa llukshishkata kichwapi killkay.
(Realiza las siguientes sumas y escribe las respuestas en kichwa.)

 ishkay + kimsa =
 pichka + sukta =
 Chunka kanchis + kimsa =
 Chunka sukta + kanchis =
 Chunka shuk + chunka =
 Ishkay chunka + chusku chunka kimsa=
 Patsak + chunka iskun
 Warank + ishkay patsak sukta chunka shuk=
Tapuykuna / preguntas
 Imanalla kanki mashi?
 Maymantak kanki mashi?
 Kikinka ima shutitak ?
 Maypitak llankanki?
 Maypitak kawsanki?
 Mashna watatak charinki?
 Ima tullputa munaki?
 Mashna wawatak charinki
 Maypitak wacharirkanki ?
Runapak shutiranti
pronombres personales

Ñuka yo
SAPALA Kan / kikin tu / usted
Pay el

Ñukanchik nosotros
TAWKA Kankuna ustedes
Paykuna ellos
IMACHIKKUNA / VERBOS

 RIMANA HABLARKILLKAKATINA LEER


 TAKINA CANTAR YANUNACOCINAR
 TIYARINA SENTARSE KUYANAAMAR
 PUÑUNA DOMIR RANTINA COMPRAR
 WAMPUNA NADAR TULLPUNA PINTAR
 ARMANA BAÑARSE TUSHUNA BAILAR
 KALLPANA CORRER MIKUNACOMER
 Armana / bañarse uyana / escuchar

raíz / sapi

 Shuyuna / dibujar killkakatina / leer

raíz / sapi
Hunkay imachikkunawan
Kunan pacha / tiempo presente
 ÑUKA LLANKANI YO TRABAJO
 KAN / KIKIN LLANKANKI TU TRABAJAS
 PAY LLANKAN EL TRABAJA
 ÑUKANCHIK LLANKANCHIK NOSOTROS TRABAJAMOS
 KANKUNA LLANKANKICHIK USTEDES TRABAJAN
 PAYKUNA LLANKANKUNA ELLOS TRABAJAN.
tushuna

 Ñuka tushuni yo bailo


 Kan tushu nki tu bailas
 Pay tushun el baila
 Ñukanchik tushunchik nosotros bailamos
 Kankuna tushunkichik ustedes bailan
 Paykuna tushunkuna ellos bailan
 Ñuka wasipi tushuni / yo bailo en la casa
 Pay mayupi wampun /El nada en el rio
 Ñukanchik yachana wasipi pichanchik. /nosotros barremos en el
colegio
 Kankuna kamupi killkankichik. Ustedes escriben en el libro
 Kan antawapi tikranki. Tu regresas en el carro
 Ñuka ñanpi takini. Yo canto en la calle.
 Yo duermo en la cama
 Ñuka kawitupi puñuNI.
 NOSOTROS LAVAMOS LA ROPA EN EL RIO.
 Ñukanchik churanakunata mayupi takshanchik.
 yo pinto la casa. Ñuka wasita tullpuni
 Yo pinto en la casa. Ñuka wasipi tullpini.
 Kan tushunki tu bailas
 Paykuna yanunkuna. Ellas cocinan.
 Ñuka wampuni yo nado
 Kankuna puñunkichik ustedes duermen
 Ñukanchik shuyunchik.
 Paykuna pichankuna.
 Ñuka yuyani.
 Nosotros compramos 2 panes. / ñukanchik ishkay tantakunata rantinchik
 Ellos regresan a la casa. Paykuna wasiman tikrankuna.
 Tu bailas en la casa. / kan wasipi tushunki
 Yo estudio el idioma kichwa. / ñuka kichwa shimita yachakuni
 Nosotros nos quedamos en casa. / Ñukanchik wasipi sakirinchik.
 Tu corres en la montaña. / Kan urkupi kallpanki
Kunan pacha

 ÑUKA LLANKANI YO TRABAJO


 KAN / KIKIN LLANKANKI TU TRABAJAS
 PAY LLANKAN EL TRABAJA
 ÑUKANCHIK LLANKANCHIK NOSOTROS
TRABAJAMOS
 KANKUNA LLANKANKICHIK USTEDES TRABAJAN
 PAYKUNA LLANKANKUNA ELLOS TRABAJAN.
RUYAKUNA / ACTVIDADES

 KAY SHIMUKUNATA MASHKAPAYCHIK SHIMIYUY KAMUPI / BUSCAR EL


SIGNIFICADO DE LAS SIGUIENTES PALABRAS EN EL DICCIONARIO KICHWA.
 rematar killkakatina limpiar
 escuchar vender comprar
 caminar tenercoser
 traer comprar sembrar
 marchitar ayudar observar
 Cargar abrazar besar
 Llevar saltar morir
 Conjugar las siguientes verbos en kichwa y su intepretarcion.
Yanapana, kamana, charina, tarpuni.
Ñukapa ayllu / mi familia

También podría gustarte