Moskva tsaaririik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 5. märts 2016, kell 19:35

Царство Московское
Moskva Tsaaririik


Lipp (alates 1613. aastast)	Vapp (1582)

umbes 2 800 000 km² 1533

?

Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV kroonimisest tsaariks 1547 kuni Peeter I kroonimiseni keisriks 1721.

1480. aastal vabanes Moskva Suurvürstiriik lagunemahakanud mongoli-tatari Kuldhordi sõltuvusest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik).

Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõjategevuse Rootsile ja Poola-Leedule ja väljapääsu Läänemerele ei saavutanud.

Aastatel 1610–1613 oli pärast Rjurikute dünastia esindajate lõppu Venemaa pärilusssõda ehk suur segadusteaeg, mil Venemaa tsaaririigi troonile pretendeerisid Moskva päritolu väärikamate bojaariperekondade esindajad, Romanovite dünastia, Rzeczpospolita ning Rootsi kuningasoo esindajad^[1].

Pärast Romanovite dünastia esindaja – tsaar Mihhail I võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg.

Riigi territooriumi laienemine

15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid.

Ivan IV Julm, Moskva tsaar (1547–1584) valitsusajal 1552. aastal liidendati Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriik ning ühtlasi neile allunud rahvaste (marid, mordvalased, tšuvašid, osaliselt baškiirid, tatarlased ja udmurdid) asuala. 1598. aastal ühendati ka Siberi khaaniriigi põhiosa (Lääne-Siber) ning 17. sajandil peaaegu kogu Siber.

16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka kabardiinid ja tšerkessid. Riigi laienemisega kaasnes vene kolonisatsioon Volgamaale ja Siberisse.

Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririigi piirialad (1686), Igavese rahu lepingu järel

1653. aastal tegi Maakogu ja 1654 Perejaslavi Raada otsuse Ukraina Moskva tsaaririigiga ühendamise kohta. Pärast järjekordset Poola-Vene sõda 1654–1667 tunnustas Poola Vasakkalda-Ukraina ehk kunagise Kiievi vürstiriigi maade kaotust ning loovutas Moskvale ka Smolenski ja Severskimaa (Andrussovo vaherahu 1667, Igavene rahu 1686).

Välispoliitika

16. sajandi keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt 15. sajandil alanud sõjad Kuldhordi järglasriikide Kaasani (1552) ja Astrahani khaaniriigiga (1556), kuid säilis vastasseis Osmanite riigi vasallriigi Krimmi khaaniriigiga.

16. sajandi keskel hakkas Moskva tsaaririik arendama majandussidemeid Inglismaaga, tsaaririigi aladel anti kaubandusprivileege Inglismaa kaupmeestele, kes konkureerisid väliskaubanduses Hollandiga.

16. sajandi lõpul pidas Moskva tsaaririik sõda Vana-Liivimaal Liivimaaga ja sõda Rootsi kuningriigiga ning Rzeczpospolitaga.

17. sajandi alguses aga segaduste ajal pärimisssõda Rzeczpospolitaga ja kaotas sõjas Rootsi kuningriigiga Ingeri, Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahuga läks piirkond koos Ingerimaal kindluste Ivangorodi, Jami, Koporje, Nöteborg ja Kexholmiga Rootsile ning jäi aastateks 1617–1721 Rootsi krooni valdusesse.

17. sajandi Vene-Poola sõdade: 1609–1618, 1632–1634, 1654–1667 tulemusel 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga, Vasakkalda-Ukraina kuulus Venemaale ja Paremkalda-Ukraina Poolale, piirijõeks oli aga Ukrainat poolitav Dnepri jõgi.

Rzeczpospolita Ukraina osas alanud 1648. aastal alanud Bogdan Hmelnõtskõi ülestõusu järel autonoomia saavutamiseks Ukrainale Poolast, sekkus Venemaa tsaar kasakate poolel sõtta ning 1654. aastal pärast nelja-aastast iseseisvat võitlust oli Ukraina kasakad sunnitud pöörduma abi saamiseks Moskva tsaari poole, kelle abi eest võitluses nõustus Ukraina 1654. aastal Perejaslavi raadal andma Moskva tsaaririigi protektoraadi alla. 8. jaanuaril 1654 otsustas Perejaslavi raada, mida juhtis hetman Bogdan Hmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad Poola kuningale, vaid Moskva tsaarile.

Andrussovo vaherahuga läksid Smolensk ja Vasakkalda-Ukraina Venemaa tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal sõlmisid Rzeczpospolita ja Venemaa tsaaririik, Igavese rahu lepingu, millega anti Venemaa võimu alla Smolensk ja osa Ukrainat koos Kiieviga, mis oli 1667. aastal sõlmitud Andrussovo rahulepingu põlistamine.

Aastatel 1656–1658 sõdis Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigigaga väljapääsu pärast Läänemerele, kuid ei saavutanud eesmärki, sõja lõpetas (Kärde rahu 1661).

Peeter I tegi Aasovi sõjakäikude käigus 1695. aastal katse vallutada Azovi, mis asus Doni suudme lähedal. See kindlus oli tähtis, sest Peeter tahtis saavutada väljapääsu Mustale merele. Esimene Aasovi sõjakäik 1695 ebaõnnestus. Türgi garnisoni varustati merelt ja Peetri väed ei suutnud seda takistada, sest venelastel puudus sõjalaevastik.

Aastate 1700–1721 Põhjasõja tulemusel Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga, kaotas Rootsi ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa Keisririik sai suurriigiks.

Riigivalitsemine

1598. aastal lõppes Rjurikovitšite dünastia valitsemine ning algas Segaduste aeg (1598–1613). 17. sajandi algul algas Poola-Rootsi interventsioon, 1613. aastal sai võimule Romanovite dünastia.

17. sajandi keskel hakkas kujunema absolutism. Tsaar Aleksei I (1645–1676) oli üks oma aja haritumaid Venemaa riigipäid. Tema valitsusajal algatati ja koostati 1649 Venemaa seaduste kogu Maakogu seadustik (Соборное Уложение). Selle seadusega loeti näiteks talupojad sunnismaiseks. Aleksei I alustas Venemaa aegunud sõjaväe uuendamist uueliigilise sõjaväe moodustamise ja Venemaale välismaa sõjaspetsialistide palkamisega. Allutas Vene riigile seni kreeka kiriku võimu all olnud Vene Õigeusu Kiriku riigis koos kirikujuhi patriarh Nikoniga.

Majanduse arenedes tekkisid 17. sajandil manufaktuurid. Maksukoorma suurenemine ja feodaalne rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade mässe (1648 ja 1662 Moskvas, 1650 Pihkvas ja Novgorodis, 1670–1671 Stepan Razini juhitud ülestõus).

Peeter I korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: 1708 moodustati kubermangud, 1715 loodi prikaaside asemele kolleegiumid, 1711 asutati Senat, 1721 Sinod ja nimetati Moskva tsaaririik ümber Venemaa Keisririigiks.

Moskva tsaaririigi tsaarid

Pikemalt artiklis Moskva tsaar

Ivan IV Julm (1547–1584)
Semjon Bekbulatovitš (1574–1576) – valetsaar, kelle pani troonile Ivan IV
Fjodor I (1584–1598) – viimane Rjurikovitš
Boriss Godunov (1598–1605)
Fjodor II (1605)
Vale-Dmitri I (1605–1606)
Vassili IV (1606–1610)
Władysław IV Waza (1610–1613)
Mihhail I (1613–1645) – esimene Romanov
Aleksei I (1645–1676)
Fjodor III (1676–1682)
Ivan V (1682–1696) – koos Peeter I-ga
Peeter I (1682–1721) – kuni 1696 koos Ivan V-ga

Eelnev Moskva Suurvürstiriik	Moskva tsaaririik	Järgnev Venemaa Keisririik

Vaata ka

Välislingid

Viited

↑ Проект, посвященный М. В. Скопину-Шуйскому

[1] Проект, посвященный М. В. Скопину-Шуйскому

[1]

@@ 20. rida: / 20. rida: @@
 '''Moskva tsaaririigiks''' või '''Vene tsaaririigiks''' nimetatakse [[Venemaa]] territooriumil asunud riiki alates [[Ivan IV]] kroonimisest [[tsaar]]iks [[1547]] kuni [[Peeter I]] kroonimiseni [[Venemaa keiser|keisriks]] [[1721]].
-== Ajalugu ==
 [[1480]]. aastal vabanes [[Moskva Suurvürstiriik]] lagunemahakanud [[mongoli-tatari]] [[Kuldhord]]i sõltuvusest. [[Ivan III]] ja [[Ivan IV]] ajal tsentraliseeriti riigi [[haldus]], loodi [[prikaas]]id, koostati feodaalõiguste koodeksid ([[1497]]. ja [[1550]]. aasta [[sudebnik]]).
@@ 30. rida: / 28. rida: @@
 Pärast [[Romanovite dünastia]] esindaja – tsaar [[Mihhail I]] võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg.
+[[File:Europe about 1560.jpg|thumb|300px|Euroopa poliitiline kaart, ca [[1560]]. aastal]]
+==Riigi territooriumi laienemine==
 [[File:Ivan-Groznyi-Parsuna.jpg|pisi|left|[[Ivan IV]] Julm, Moskva tsaar [[1547]]–[[1584]]]]
+[[15. sajand]]il hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades [[komid]], [[karjalased]] ja osaliselt [[marid]], [[16. sajand]]il [[handid]] ja [[mansid]].
+[[Ivan IV]] Julm, Moskva tsaar ([[1547]]–[[1584]]) valitsusajal [[1552]]. aastal liidendati [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]] [[Astrahani khaaniriik]] ning ühtlasi neile allunud rahvaste ([[marid]], [[mordvalased]], [[tšuvašid]], osaliselt [[baškiirid]], [[tatarlased]] ja [[udmurdid]]) asuala. [[1598]]. aastal ühendati ka [[Siberi Khaaniriik|Siberi khaaniriigi]] põhiosa (Lääne-[[Siber]]) ning [[17. sajand]]il peaaegu kogu [[Siber]].
-===Riigi territooriumi laienemine===
-[[15. sajand]]il hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades [[komid]], [[karjalased]] ja osaliselt [[marid]], [[16. sajand]]il [[handid]] ja [[mansid]]. [[1552]] liidendati [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ja [[1556]] [[Astrahani khaaniriik]] ning ühtlasi neile allunud rahvaste ([[marid]], [[mordvalased]], [[tšuvašid]], osaliselt [[baškiirid]], [[tatarlased]] ja [[udmurdid]]) asuala. [[1598]]. aastal ühendati ka [[Siberi Khaaniriik|Siberi khaaniriigi]] põhiosa (Lääne-[[Siber]]) ning [[17. sajand]]il peaaegu kogu [[Siber]]. 16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka [[kabardiinid]] ja [[tšerkessid]]. Riigi laienemisega kaasnes vene [[kolonisatsioon]] [[Volgamaa]]le ja Siberisse.
+. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka [[kabardiinid]] ja [[tšerkessid]]. Riigi laienemisega kaasnes vene [[kolonisatsioon]] [[Volgamaa]]le ja Siberisse.
-[[File:Europe about 1560.jpg|thumb|300px|Euroopa poliitiline kaart, ca [[1560]]. aastal]]
-[[File:Kyivstar vkraina 1562.jpg|thumb|300px|[[Girolamo Ruscelli]], Moschovia Nuova Tavola (Venice, 1562)]]
+[[File:Kyivstar vkraina 1562.jpg|thumb|300px|left|[[Girolamo Ruscelli]], Moschovia Nuova Tavola (Venice, 1562)]]
 [[File:Atlas Cosmographicae (Mercator) 100.jpg|thumb|300px|Moskva tsaaririik 1596. aastal. [[Gerardus Mercator]]i atlasest ''Atlas sive Cosmographicae Meditationes de Fabrica Mundi et Fabricati Fugura'']]
 [[File:Willem Janszoon Blaeu. Tabula Russiae ex autographo, quod delineandum curavit Foedor filius Tzaris Borois desumta. MDCXIIII.jpg|thumb|300px|Moskva tsaaririik 1613. aastal. [[Willem Blaeu]] kaardikogust]]
-[[File:Peter de Grote.jpg|thumb|left|Peeter I, Moskva tsaar [[1682]]–[[1721]]]]
+[[File:Rzeczpospolita 1600.png|thumb|300px|[[Rzeczpospolita]] ja Moskva tsaaririigi [[Deulino vaherahu]] (1618) järgsed piirid]]
+[[Pilt:Tsar Alexis Mikhailovich of Russia.jpg|thumb|left|Tsaar ([[1645]]–[[1676]]) [[Aleksei I]]]]
+[[Pilt:Irp1686.png|thumb|300px|[[Rzeczpospolita]] ja Moskva tsaaririigi piirialad (1686), [[Igavese rahu leping]]u järel]]
 [[File:1706 De La Feuille Map of Europe - Geographicus - Europe-lafeuille-1706.jpg|thumb|300px|Euroopa kaart 1706. aastal. ]]
+[[File:Peter de Grote.jpg|thumb|left|Peeter I, Moskva tsaar [[1682]]–[[1721]]]]
 [[1653]]. aastal tegi Maakogu ja [[1654]] [[Perejaslavi Raada]] otsuse [[Ukraina]] Moskva tsaaririigiga ühendamise kohta. Pärast järjekordset [[Poola-Vene sõda]] [[Poola-Vene sõda (1654–1667)|1654–1667]] tunnustas Poola [[Vasakkalda-Ukraina]] ehk kunagise [[Kiievi vürstiriik|Kiievi vürstiriigi]] maade kaotust ning loovutas Moskvale ka [[Smolensk]]i ja [[Severskimaa]] ([[Andrussovo vaherahu]] 1667, [[Igavene rahu]] [[1686]]).
 ==Välispoliitika==
+[[16. sajand]]i keskel lõppesid Moskva suurvürstiriigile edukalt [[15. sajand]]il alanud sõjad [[Kuldhord]]i järglasriikide [[Kaasani khaaniriik|Kaasani]] ([[1552]]) ja [[Astrahani khaaniriik|Astrahani khaaniriigiga]] ([[1556]]), kuid säilis vastasseis [[Osmanite riik|Osmanite riigi]] [[vasall]]riigi [[Krimmi khaaniriik|Krimmi khaaniriigiga]].
+[[16. sajand]]i keskel hakkas Moskva tsaaririik arendama majandussidemeid [[Inglismaa kuningriik|Inglismaaga]], tsaaririigi aladel anti kaubandusprivileege Inglismaa kaupmeestele, kes konkureerisid väliskaubanduses [[Hollandi vabariik|Hollandiga]].
 . sajandi lõpul pidas Moskva tsaaririik sõda [[Vana-Liivimaa]]l [[Vene-Liivi sõda|Liivimaaga]] ja [[Liivi sõda| sõda Rootsi kuningriigiga]] ning [[Rzeczpospolita]]ga.
@@ 61. rida: / 69. rida: @@
 Aastate 1700–1721 [[Põhjasõda|Põhjasõja tulemusel]]  Rootsi kaotusega, mis vormistati [[Uusikaupunki rahu]]ga, kaotas Rootsi ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa Keisririik sai suurriigiks.
-=== Riigivalitsemine ===
+==Riigivalitsemine==
-[[1598]] lõppes [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite]] dünastia. 17. sajandi algul algas [[Poola-Rootsi interventsioon]], millega kaasnes [[1606]]–[[1607]] [[Ivan Bolotnikov]]i juhitud [[Ivan Bolotnikovi ülestõus|ülestõus]]. [[1613]] sai võimule [[Romanovid|Romanovite]] dünastia.
+[[1598]]. aastal lõppes [[Rjurikovitšid|Rjurikovitšite dünastia]] valitsemine ning algas [[Segaduste aeg]] (1598–1613). 17. sajandi algul algas [[Poola-Rootsi interventsioon]],  [[1613]]. aastal sai võimule [[Romanovid|Romanovite]] dünastia.
+. sajandi keskel hakkas kujunema [[absolutism]]. Tsaar [[Aleksei I]] ([[1645]]–[[1676]]) oli üks oma aja haritumaid Venemaa riigipäid. Tema valitsusajal algatati ja koostati  [[1649]] Venemaa seaduste kogu [[Maakogu seadustik]] (Соборное Уложение). Selle seadusega loeti näiteks talupojad sunnismaiseks. Aleksei I alustas Venemaa aegunud sõjaväe uuendamist uueliigilise sõjaväe moodustamise ja Venemaale välismaa sõjaspetsialistide palkamisega. Allutas Vene riigile seni kreeka kiriku võimu all olnud [[Vene Õigeusu Kirik]]u riigis koos kirikujuhi [[patriarh Nikon]]iga.
-[[1632]]–[[1634]] toimus [[Smolenski sõda]]. [[1654]]–[[1667]] toimus Vene-Poola sõda. Sajandi keskel hakkas kujunema [[absolutism]]. [[Maakogu]] seadustikuga [[1649]] vormistati lõplikult [[pärisorjus]]. [[Majandus]]e arenedes tekkisid 17. sajandil [[manufaktuur]]id. [[Maksud|Maks]]ukoorma suurenemine ja [[feodalism|feodaalne]] rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade [[ülestõus|mässe]] ([[1648]] ja [[1662]] Moskvas, [[1650]] [[Pihkva]]s ja [[Novgorod]]is, [[1670]]–[[1671]] [[Stepan Razin]]i juhitud [[Stenka Razini ülestõus|ülestõus]]).
+[[Majandus]]e arenedes tekkisid 17. sajandil [[manufaktuur]]id. [[Maksud|Maks]]ukoorma suurenemine ja [[feodalism|feodaalne]] rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade [[ülestõus|mässe]] ([[1648]] ja [[1662]] Moskvas, [[1650]] [[Pihkva]]s ja [[Novgorod]]is, [[1670]]–[[1671]] [[Stepan Razin]]i juhitud [[Stenka Razini ülestõus|ülestõus]]).
 [[Peeter I]] korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: [[1708]] moodustati [[kubermang]]ud, [[1715]] loodi prikaaside asemele [[kolleegium]]id, [[1711]] asutati [[Senat (Venemaa)|Senat]], [[1721]] [[Sinod]] ja nimetati Moskva tsaaririik ümber [[Venemaa]] Keisririigiks.
 === Moskva tsaaririigi tsaarid ===
+{{Vaata|Moskva tsaar}}
 * [[Ivan IV]] Julm ([[1547]]–[[1584]])
 * [[Semjon Bekbulatovitš]] ([[1574]]–[[1576]]) – valetsaar, kelle pani troonile Ivan IV