Boriss Godunov

See artikkel räägib tsaarist; Modest Mussorgski ooperi kohta vaata artiklit Boriss Godunov (ooper)

Boriss Fjodorovitš Godunov (vene Борис Фёдорович Годунов; umbes 1551 – 23. aprill (13. aprill vkj) 1605) oli Moskva tsaaririigi tsaar aastatel 1598–1605 Segaduste ajal Venemaal.

Elulugu

Boriss Godunov oli tatari päritolu Moskoovia bojaariperekonna liige, kes sattus Ivan Julma lähikonda opritšnina-perioodil. Godunov abiellus Ivani ühe suurima soosiku, Maljuta Skuratovi tütrega.

Boriss Godunovi on peetud üheks osavamaks ja võimekamaks poliitikuks ning intrigaaniks tsaari õukonnas. Kui Ivan IV suri, määranud ta Godunovi koos nelja teise bojaariga regentnõukoguna riiki valitsema, sest tema ainus elusolev poeg Fjodor olnud vaimselt alaarenenud ja võimetu valitsema. Viimasel ajal on selles küll kaheldud, kuid kahtlemata saavutas Boriss Godunov pärast Ivani surma uue tsaari juures väga soodsa positsiooni, sest tema õde Irina Godunova oli Fjodori naine.

Godunovi teeneks on loetud ka Moskva patriarhaadi loomist 1589. aastal.

1591. aastal suri Uglitšis Ivan IV noorim poeg Dmitri Ivanovitš. Ta kukkunud noaga mängides langetõvehoos selle otsa. Dmitri ema süüdistas poisi surmas aga Moskva aadlikke, kes sealsamas tapeti. Pealinnast kohale saabunud uurimiskomisjon jõudis siiski järeldusele, et tõenäoliselt oligi tegemist õnnetusjuhtumiga. Ehkki Dmitri tapmises on hiljem tihti süüdistatud Godunovi, polnud see surm toona tema huvides, sest Fjodor oli temast endast tunduvalt noorem ja võis veel lapsi saada ning Dmitri kui tsaari kuuendast abielust sündinud laps polnud õigeusu kiriku seisukohalt ka seaduslik järeltulija (kirik tunnistas vaid kolme esimest abielu). Godunovi hakati Dmitri surmas laiemalt süüdistama alles siis, kui Godunov oli tsaariks saanud ning Venemaal puhkes näljahäda.

Võimuletõus

1598. aasta alguses suri Fjodor I meessoost järglaseta. Venemaal puhkes tõsine paanika, sest Rjurikovitšite meesliini väljasuremise järel polnud maal enam seaduslikku troonipärijat. Esialgu pakuti trooni nii hertsog Magnuse lesele Mariale (kes oli Ivan IV lähisugulane) kui ka 1575–1576 formaalselt Vene tsaariks olnud Simeon Bekbulatovitšile. Kumbki neist poleks ilmselt osutunud kuigi heaks valikuks ning nõnda otsustati troon anda Boriss Godunovile kui kõige võimekamale riigitegelasele. Too keeldus esialgu pakkumisest, taandudes kloostrisse ja lastes mitmel saatkonnal end palumas käia. Ta pidi olema väga ettevaatlik, sest uue dünastia esimese valitsejana pidi tal olema võimalikult laialdane toetus. Nõnda võttis ta pakkumise vastu alles siis, kui kõik tähtsamad bojaarid ja kirikutegelased olid tema juures ära käinud. Tema kroonimise järel peeti kümnepäevane pidu ja rahvas vabastati aastaks maksudest, niisamuti vabastati kõik vangid.

Valitsusaeg

Esialgu oli Godunovi valitsemine edukas: ta viis läbi läänelikke reforme, koondades Moskvasse Euroopa spetsialiste, ning püüdis edendada ka haridust. Kuid 1601. aastal puhkes Venemaal (nagu ka mujal Ida-Euroopas) suur näljahäda, mis kestis 1603. aastani. Rahvas hakkas selles nägema Jumala karistust Godunovile, sest too olevat tapnud tsareevitš Dmitri. Hakati ootama ka päästjat, kes Godunovi kukutaks ning "õigluse" jalule seaks. Selleks sai Vale-Dmitri, kes Poolast välja ilmus ning kuulutama hakkas, et tema olevat Ivan IV ime läbi surmast pääsenud poeg. Vale-Dmitri populaarsus üha kasvas ning tõenäoliselt toetas tema tegevust ka Poola kuningas Zygmunt III. 1605. aastal alustas Dmitri liikumist Moskva poole, ent sai Godunovi vägedelt lüüa. Kuid enne, kui Godunov võitu ära kasutada jõudis, suri ta ise ootamatult. Troonile sai tema poeg Fjodor II, kes oli aga alaealine ning kaotas peagi koha Vale-Dmitrile.

Kirjandus

Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie, VII Theil: Beytrag zu der Geschichte des Zaren Boris Godunow. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 249–254.

Eelnev Fjodor I	Moskva tsaar 1598–1605	Järgnev Fjodor II