Paisjärv: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Enamasti rajatakse veehoidlad elektrijaamade juurde: [[hüdroelektrijaam]]a pealevoolu kindlustamiseks, [[soojuselektrijaam|soojus]]- või [[tuumaelektrijaam]]a [[jahutusvesi|jahutusveega]] varustamiseks. Samuti rajatakse veehoidlaid vee[[äravool]]u piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. [[Ariidne kliima|Ariidsetes]] piirkondades kasutatakse veehoidlate vett [[niisutus]]e või pideva [[veevarustus]]e kindlustamiseks. |
Enamasti rajatakse veehoidlad elektrijaamade juurde: [[hüdroelektrijaam]]a pealevoolu kindlustamiseks, [[soojuselektrijaam|soojus]]- või [[tuumaelektrijaam]]a [[jahutusvesi|jahutusveega]] varustamiseks. Samuti rajatakse veehoidlaid vee[[äravool]]u piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. [[Ariidne kliima|Ariidsetes]] piirkondades kasutatakse veehoidlate vett [[niisutus]]e või pideva [[veevarustus]]e kindlustamiseks. |
||
Laevatatavatele jõgedele rajatakse [[laevaliiklus]]e jaoks [[lüüs]]id. Et [[kalad]] saaksid veehoidla [[pais]]uga tõkestatud jõgedel liikuda, rajatakse paisude juurde [[kalatrepp]]e. |
|||
Maailma esimesed veehoidlad rajati [[Niilus]]e orus 5000 aastat tagasi, sest tollal tekitas probleeme Niiluse veetaseme suur hooajaline kõikumine. |
Maailma esimesed veehoidlad rajati [[Niilus]]e orus 5000 aastat tagasi, sest tollal tekitas probleeme Niiluse veetaseme suur hooajaline kõikumine. |
||
Redaktsioon: 3. august 2017, kell 12:49
Veehoidla ehk paisjärv on vooluveekogule rajatud tehisveekogu.
Enamasti rajatakse veehoidlad elektrijaamade juurde: hüdroelektrijaama pealevoolu kindlustamiseks, soojus- või tuumaelektrijaama jahutusveega varustamiseks. Samuti rajatakse veehoidlaid veeäravoolu piiramiseks või veetaseme hoidmiseks. Ariidsetes piirkondades kasutatakse veehoidlate vett niisutuse või pideva veevarustuse kindlustamiseks.
Laevatatavatele jõgedele rajatakse laevaliikluse jaoks lüüsid. Et kalad saaksid veehoidla paisuga tõkestatud jõgedel liikuda, rajatakse paisude juurde kalatreppe.
Maailma esimesed veehoidlad rajati Niiluse orus 5000 aastat tagasi, sest tollal tekitas probleeme Niiluse veetaseme suur hooajaline kõikumine.
Pindalalt maailma suurim veehoidla on Volta järv Ghanas, mille pindala on 8482 km² [1]. Ruumalalt maailma suurim veehoidla on Kariba järv, mis asub Sambesi jõel Zimbabwe ja Sambia piiril (180 km³).
Eestis on umbes 155 üle 1 hektari suurust veehoidlat[viide?]. Eesti suurim veehoidla on Eesti suuruselt kolmas järv Narva veehoidla. Teised suuremad veehoidlad Eestis on Paunküla veehoidla, Soodla veehoidla ja Kaunissaare veehoidla.
Vaata ka
Viited
- ↑ International Lake Environment Committee - Volta Lake (inglise keeles)
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Veehoidlad |
- Sults, Ü. 2004. Liigtoiteliste looduslike ja paisjärvede tervendamine. Tartu. 32 lk. (Käsiraamat järvede tervendamismeetmetest, vajalikest uuringutest ja tehnikast)