Moskva tsaaririik
 | See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2008) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| |||||
 Moskoovia, 1600 | |||||
| Keel | vene keel | ||||
| Pealinn | Moskva | ||||
| Riigipea | tsaar | ||||
| Pindala | umbes 2 800 000 km² 1533 | ||||
| Rahvaarv | ? | ||||
| Iseseisvus | 1547 | ||||
| Rahaühik | rubla | ||||
.svg)
Moskva tsaaririigiks või Vene tsaaririigiks nimetatakse Venemaa territooriumil asunud riiki alates Ivan IV kroonimisest tsaariks 1547 kuni Peeter I kroonimiseni keisriks 1721.
Ajalugu
1480. aastal vabanes Moskva Suurvürstiriik lagunemahakanud mongoli-tatari Kuldhordi sõltuvusest. Ivan III ja Ivan IV ajal tsentraliseeriti riigi haldus, loodi prikaasid, koostati feodaalõiguste koodeksid (1497. ja 1550. aasta sudebnik).
Ivan IV Julm surus opritšnina abil karmilt maha bojaaride ja osastisvürstide vastuseisu keskvõimule. Liivi sõjas purustas Moskva tsaaririik Liivi ordu, kuid kaotas sõja ja väljapääsu Läänemerele ei saavutanud.
Aastatel 1610–1613 oli pärast Rjurikute dünastia esindajate lõppu Venemaa pärilusssõda ehk suur segadusteaeg, mil Venemaa tsaaririigi troonile pretendeerisid Moskva päritolu väärikamate bojaariperekondade esindajad, Romanovite dünastia, Rzeczpospolita ning Rootsi kuningasoo esindajad[1].
Pärast Romanovite dünastia esindaja – tsaar Mihhail I võimuletõusu algas Venemaal 304 aastat kestnud suhteliselt stabiilne Romanovite dünastia valitsusaeg.
Riigi territooriumi laienemine
15. sajandil hakkas Moskva Suurvürstiriik laienema mittevenelastega asustatud aladele, allutades komid, karjalased ja osaliselt marid, 16. sajandil handid ja mansid. 1552 liidendati Kaasani ja 1556 Astrahani khaaniriik ning ühtlasi neile allunud rahvaste (marid, mordvalased, tšuvašid, osaliselt baškiirid, tatarlased ja udmurdid) asuala. 1598. aastal ühendati ka Siberi khaaniriigi põhiosa (Lääne-Siber) ning 17. sajandil peaaegu kogu Siber. 16. sajandil tunnustasid Moskva ülemvõimu ka kabardiinid ja tšerkessid. Riigi laienemisega kaasnes vene kolonisatsioon Volgamaale ja Siberisse.
1653. aastal tegi Maakogu ja 1654 Perejaslavi Raada otsuse Ukraina Moskva tsaaririigiga ühendamise kohta. Pärast järjekordset Poola-Vene sõda 1654–1667 tunnustas Poola Vasakkalda-Ukraina ehk kunagise Kiievi vürstiriigi maade kaotust ning loovutas Moskvale ka Smolenski ja Severskimaa (Andrussovo vaherahu 1667, Igavene rahu 1686).
Välispoliitika
16. sajandi lõpul pidas Moskva tsaaririik sõda Vana-Liivimaal Liivimaaga ja sõda Rootsi kuningriigiga ning Rzeczpospolitaga.
17. sajandi alguses aga segaduste ajal pärimisssõda Rzeczpospolitaga ja kaotas sõjas Rootsi kuningriigiga Ingeri, Ingeri sõja lõpetanud Stolbovo rahuga läks piirkond koos Ingerimaal kindluste Ivangorodi, Jami, Koporje, Nöteborg ja Kexholmiga Rootsile ning jäi aastateks 1617–1721 Rootsi krooni valdusesse.
Aastatel 1656–1658 sõdis Moskva tsaaririik Rootsi kuningriigigaga väljapääsu pärast Läänemerele, kuid ei saavutanud eesmärki, sõja lõpetas (Kärde rahu 1661).
Riigivalitsemine
1598 lõppes Rjurikovitšite dünastia. 17. sajandi algul algas Poola-Rootsi interventsioon, millega kaasnes 1606–1607 Ivan Bolotnikovi juhitud ülestõus. 27. septembrist 1610 4. novembrini 1612 kuulus Moskva Rzeczpospolitale. 1613 valiti võimule Romanovite dünastia.
1632–1634 toimus Smolenski sõda. 1654–1667 toimus Vene-Poola sõda. Sajandi keskel hakkas kujunema absolutism. Maakogu seadustikuga 1649 vormistati lõplikult pärisorjus. Majanduse arenedes tekkisid 17. sajandil manufaktuurid. Maksukoorma suurenemine ja feodaalne rõhumine põhjustasid linlaste ja talupoegade mässe (1648 ja 1662 Moskvas, 1650 Pihkvas ja Novgorodis, 1670–1671 Stepan Razini juhitud ülestõus).
Peeter I korraldas põhjalikult ümber riigi halduse ja struktuuri: 1708 moodustati kubermangud, 1715 loodi prikaaside asemele kolleegiumid, 1711 asutati Senat, 1721 Sinod ja nimetati Moskva tsaaririik ümber Venemaa Keisririigiks.
Moskva tsaaririigi tsaarid
.jpg)
- Ivan IV Julm (1547–1584)
- Semjon Bekbulatovitš (1574–1576) – valetsaar, kelle pani troonile Ivan IV
- Fjodor I (1584–1598) – viimane Rjurikovitš
- Boriss Godunov (1598–1605)
- Fjodor II (1605)
- Vale-Dmitri I (1605–1606)
- Vassili IV (1606–1610)
- Władysław IV Waza (1610–1613)
- Mihhail I (1613–1645) – esimene Romanov
- Aleksei I (1645–1676)
- Fjodor III (1676–1682)
- Ivan V (1682–1696) – koos Peeter I-ga
- Peeter I (1682–1721) – kuni 1696 koos Ivan V-ga
Tsaaririigi haldusasutused
1717. aasta haldusasutuste reformid
| Eelnev Moskva Suurvürstiriik |
Moskva Tsaaririik |
Järgnev Venemaa Keisririik |