Eestimaa kuberneride loend
Ilme
See artikkel vajab toimetamist. (November 2015) |
Selles loendis on loetletud Eestimaa kubermangu kubernerid.
Taani aeg
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklites Eestimaa hertsog ja Eestimaa hertsogkond
- Pikemalt artiklis Taani kuninga asehaldur
Eestimaa asehaldurid ja kubernerid 1561–1674
[muuda | muuda lähteteksti]- Varasel Rootsi ajal, kuni 17. sajandi I veerandini, oli Rootsi valitseja kohapealse esindaja ametinimetus asehaldur saksa keeles Statthalter, rootsi keeles ståthållare, generalståthållare või landshövding[1]. Asehaldur ehk kuberner oli Rootsi kuninga asemik, riigivõimu esindaja, haldusaparaadi juht nii tsiviil- kui ka sõjaväelistes (v.a välivägedesse puutuvates) küsimustes ning õigusvõimu teostaja[2]. Tallinnas, kui iseseisvas haldusterritooriumil Rootsi kuningriigis oli Rootsi asehaldur Tallinnas ja kuninga esindajaks Toompeal, Tallinna linnuse ja lääni asehaldur/Tallinna lossifoogt[viide?].
- August kuni november 1561, Klas Horn af Åminne (u 1517–1566), Rootsi asehaldur Eestimaal
- 1561–1562 Vabahärra Lars Ivarsson Fleming af Nynäs (u.1520–1562)
- august 1561 asekuberner vabahärra Klaus Christiern Horn af Åminne
- september 1561 L. Flemingi haiguse ajal Gustaf Fincke (Öfverståthållare på Reval och i Livland)[3]
- 1562 Henrik Klasson Horn af Kanckas (1512–1595)
- 1562–1564 Krahv Svante Sture (1517–1567)
- 1564–1565 Hermann Pedersson Fleming (rootsi k. underståthållare[4]) (u.1520–1583)
- 1565–1568 Henrik Klasson Horn
- 1568–1570 Vabahärra Gabriel Kristiernsson Oxenstierna (rootsi k. ståthållare över Revals slott, stad och län samt Padis med dess län)
- 1570–1572 Hans Lejon (umbes 1530–1572)
- 1572–1574 Claes Åkesson Tott (u.1530–1590) (rootsi k. krigsöverste och ståthållare)
- 1574–1575 Vabahärra Pontus De la Gardie (1520–1585)
- 1576–1578 Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
- 19. aprill 1576–1577 asekuberner Hans Eriksson Brinkkalast
- 1577–1579 Göran Nilsson Boije af Gennäs (surnud 1615)
- 1579–1581 Svante Eriksson Stålarm
- 1583–1585 Vabahärra Pontus De la Gardie (rootsi k. gubernator och överste fältherre i Livland)
- 1585–1588 Vabahärra Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1551–1597)
- 1588–1588 asekuberner Hans Wachtmeister (surnud 1590)
- 1588–1590 Gustaf Axelsson Banér (1547–1600) (rootsi k. överståthållaren (guvernören)[5]
- 1590–1592 Vabahärra Erik Gabrielsson Oxenstierna (umbes 1546–1594)
- [6] 1592–1600 Göran Boije, kindralasehaldur
- 1600–31. jaanuar 1601 asekuberner Karl Henriksson Horn (umbes 1550–1601)
- 1601–1602 krahv Moritz Leijonhufvud (1559–1607)
- 1602–1603 Arvid Stålarm (umbes 1549 Lindö – 1620)
- 10. mai 1605–juuni 1605 Nils Turesson Bielke (1569–1639)
- 1608–1611 ...
- 1611–1617 Vabahärra Gabriel Bengtsson Oxenstierna (1586–1656)
- 1617–1619 Anders Eriksson Hästehufvud (1577–1657)
- 1619–1622 krahv Jakob De la Gardie (1583–1652) (rootsi k. kungl. gubernator i furstendömet Estland och generalståthållare i Reval)
- 1622–1626 Per Gustafsson Banér (1588–1644), (rootsi k. Landshöfding öfver vårt furstendöme Estland uti Livland)
- 1626–1628 Vabahärra Johan De la Gardie (1582–1642)
- 1628–1642 Philipp Scheiding (1578–1646)
- 1642–1646 krahv Gustaf Gabrielsson Oxenstierna (1613–1648)
- 1646–1653 krahv Erik Oxenstierna (1624–1656), Tallinna ja Eestimaa kuberner[7]
- mai 1653–16. august 1653 asekuberner Wilhelm Ulrich (Tallinna asehaldurina oli ta kuberneri puudumisel ka Eestimaa kuberneri ametis aastail 1653, 1655 ja 1656–1659)
- 1653–1655 krahv Heinrich von Thurn-Valsassina (1628–1656)
- 1655–august 1655 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1655–1656[8] Vabahärra Bengt Skytte (1614–1683)
- 1656–2. august 1656 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1656–1674 Vabahärra Bengt Klasson Horn (1623–1678)
- 1656–1659 asekuberner Wilhelm Ulrich
- 1666 17. dets.– Eestimaa maa- ja sõjakomissar Engel Hartman[9]
- 1673 asekuberner Jakob Stael (1628–1679)
- 1674 asekuberner vabahärra Johan Christopher von Scheiding
Kui 1584. aastal loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond ehk Eestimaa kubermang, siis 1673. aastast alates moodustati Eestimaa kindralkubermang[10], Eestimaa kindralkuberneriga.
1674–1728, Eestimaa kindralkubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]Eestimaa kubernerid 1728–1762
[muuda | muuda lähteteksti]- 1728–1736 Parun Friedrich von Löwen (1654–1744)
- 1736–1736 Krahv Platon Mussin-Puškin (1698–1742), tõeline riiginõunik (salanõunik)
- 1736–1738 kindralleitnant Sebastian Ernst von Manstein (surnud 1747), Tallinna komandant (Befehlshaber in Reval) ning kuberneri puudumisel aastail 1736–1738 Eestimaa kuberneri kohusetäitja.[11]
- 1738–1740 Krahv Gustav Otto Douglas (1687–1771), kindralleitnant
- 1740–1743 Krahv Woldemar von Löwendahl (1700–1755), kindral en chef
- 1743–1753 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich (1698–1775), kindralporutšik
- 1753–1758 Vürst Vladimir Dolgorukov (1696–1761), kindralmajor (kindralporutšik)
- 1758–1762 Holstein-Becki hertsog Peter August Friedrich, kindral en chef
Eestimaa asekubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]- 1711 – 14.august 1730, Friedrich von Löwen (1654–1744), nimetusega kuberner[12]
- 1726/1730 – 13. oktoober 1732, Wilhelm van Delden (1662–1735),
- 1732–1762, Ametikoht puudus
- 16. märts 1762 – 11. aprill 1768[13], Karl Gustav von Cahdeus (surnud 1768), kindralporutšik
- 1768–1773, Vakantne
- 1773 – 29. detsember 1778, Parun Joachim Christian von Sievers (1718/20–1778), kindralporutšik
- 1779–1783, Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik,
1762–1783, Eestimaa kindralkubernerid
[muuda | muuda lähteteksti](1762–1783 valitsesid Eestimaa kuberneride asemel Eestimaa kindralkubernerid)
Eestimaa tsiviilkubernerid 1783–1917
[muuda | muuda lähteteksti]1796. aasta ukaasiga "Kuni 1783. aastani Liivi- ja Eestimaal eksisteerinud kohalike asutuste taastamisest" likvideeriti Tallinna asehalduskond, kuid säilis kubermanguvalitsus eesotsas Eestimaa tsiviilkuberneriga.
(1783–1792 ja 1808–1819 allusid Eestimaa kubernerid Eestimaa kindralkubernerile)
- 1783–1786 Georg Friedrich von Grotenhielm (1721–1798), kindralporutšik
- 1786–1797 Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), kindralporutšik
- 20. jaanuar 1797–19. veebruar 1797 ............
- 1797–1808 Andreas von Langell (surnud 1808), salanõunik
- 1808–1819 Vabahärra Berend Johann von Uexküll (1762–1827), salanõunik
- 1819–1832 Vabahärra Gotthard Wilhelm von Budberg-Bönninghausen (1766–1832), kammerhärra
- 1832–1833 Otto Wilhelm von Essen (1761–1834), tõeline riiginõunik
- 1833–1841 Paul Friedrich von Benckendorff (1784–1841), riiginõunik (tõeline riiginõunik)
- 1842–1859 Johann Christoph Engelbrecht von Grünewaldt (1796–1862), tõeline riiginõunik (salanõunik)
- 1859–1868 Wilhelm Otto Cornelius Alexander von Ulrich (1810–1891), kindralmajor
- 1868–1870 Mihhail Galkin-Vraskoi (1834–1916), tõeline riiginõunik
- 1870–1875 Vürst Mihhail Šahhovskoi-Glebov-Strešnev (1836–1892), kindralmajor
- 1875–1885 Viktor Polivanov (surnud 1889), tõeline riiginõunik
- 1885–1894 Vürst Sergei Šahhovskoi (1852–1894), salanõunik
- 1894–1902 Jevstafi Skalon (1845–1902), salanõunik
- 1902–1905 Aleksei Bellegarde (1861–1942), riiginõunik
- 4. märts – oktoober 1905 Aleksei Lopuhhin (1864–1928), tõeline riiginõunik
- oktoober – 10. detsember 1905 asekuberner Alexander von Giers[14]
- 10. detsember 1905–24. detsember 1905, sõjaseisukorra aegne ajutine kindralkuberner Tallinna garnisoni ülem kindralleitnant Pavel Voronov (1851–1922)[15]
- 18. detsember 1905–21. jaanuar 1906 Nikolai von Bünting (1861–1917)
- 1906–1907 Pjotr Bašilov (1857–1919), tõeline riiginõunik
- 1907–1915 Izmail Korostovets (1863–1933), polkovnik (kindralmajor)
- 1915–1917 Pjotr Verjovkin, tõeline riiginõunik
Eestimaa asekubernerid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vabahärra Heinrich Johann von Wrangell (1736–1813), riiginõunik. (kindralmajor) 13. oktoober 1783 – 23. september 1786
- Andreas von Langell (surnud 1808), riiginõunik 23. oktoober 1786 – 25. jaanuar 1797
- Vürst Mihhail Golitsõn (1756–1827), riiginõunik. 30. jaanuar 1797 – 30. mai 1797
- Dmitri Glinka (1749–1808), tõeline riiginõunik. 30. mai 1797 – 10. september 1797
- Hermann von Radingh, tõeline riiginõunik 11. september 1797 – 6. jaanuar 1809
- Parun Alexander Philipp von Saltza (1757–1821), tõeline riiginõunik 6. jaanuar 1809 – 17. veebruar 1816
- Ludwig von Löwenstern (1783–1843), tõeline riiginõunik 17. veebruar 1816 – 20. märts 1842
- Karl von Below (1794–1867), tõeline riiginõunik 20. märts 1842 – 11. juuli 1852
- Parun Robert von Rosen (1790–1867), riiginõunik (tõeline riiginõunik) 20. juuli 1852 – 12. detsember 1858
- Parun Wladimir von Rahden (1826–1881), riiginõunik 12. detsember 1858 – 27. detsember 1868
- Viktor Polivanov (surnud 1889), kolleegiuminõunik (tõeline riiginõunik) 1. jaanuar 1869 – 14. märts 1875
- Aleksandr Manjos, kammerhärra, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 11. aprill 1875 – 28. märts 1885
- Adolf Tillo, kolleegiuminõunik 28. märts 1885–19. detsember 1885
- Aleksei Vassilevski, tõeline riiginõunik 19. detsember 1885 – 4. aprill 1891
- Anatoli Tšaikovski (1850–1915), tõeline riiginõunik 4. aprill 1891 – 6. juuni 1892
- Sokrat Dirin (1849–1924), tõeline riiginõunik 8. juuni 1892 – 13. aprill 1903
- Alexander Giers, kolleegiuminõunik 13. aprill 1903 – 12. august 1906
- Alexei Giers, kolleegiuminõunik 12. august 1906 – 18. mai 1908
- Vürst Andrei Širinski-Šihmatov, kolleegiumi assessor 18. mai 1908 – 22. märts 1910
- Aleksandr Jevreinov, riiginõunik (tõeline riiginõunik) 22. märts 1910 – 29. november 1914
- Sergei Šidlovski, tõeline riiginõunik 29. november 1914 – 1917
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Eestimaa kindralkubernerid
- Eestimaa rüütelkonna peameeste loend
- Eestimaa maamarssal[küsitav]
- Liivimaa kubernerid
- Liivimaa maamarssal
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Johan Axel Almquist, Fögderiindelningen i Estland och Livland., Den civila lokalförvaltningen i Sverige 1523–1630, lk 562, Riksarkivet, 1919
- ↑ Eestimaa rootsiaegne kindralkuberner, Eesti Ajalooarhiiv, EAA.1
- ↑ Jully Ramsay, Frälsesläkter i Finland intill stora ofreden, s. 110, HELSINGFORS, FÖRLAGSAKTIEBOLAGET SÖDERSTRÖM & C:o, HELSINGFORS 1909
- ↑ Skeppshövidsmän vid örlogsflottan under 1500-talet. BIOGRAFISKA ANTECKNINGAR AV Hjalmar Börjeson och Georg Hafström, UPPSALA 1949 ALMQVIST & WIKSELLS BOKTRYCKERI AB, lk 30 "FLEMING, HERMAN PERSSON, slottsloven på Wittensten 29.6 1563, underståthållare på Reval 24.6 1564, ånyo slottsloven på Wittensten 20.1 1565, slottsloven på Viborg 21.6 1571, , amiral (sk Kalmar Björnen) över flottan på Narvas farvatten 14.5 1573, fältmarskalk i Livland 9.10 s. å., ståthållare i Narva 7.11 1582 s. å., död 25.3 1583
- ↑ Jaak Naber, Motsättningarnas Narva. Statlig svenskhetspolitik och tyskt lokalvälde i ett statsreglerat samhälle, 1581-1704, Idé Tryck, Uppsala 1995, lk 20
- ↑ 1595, kui Södermanlandi hertsog Karl alustas avalikku mässu, katoliiklasest Poola-Rootsi kuninga Sigismundi vastu, otsustas Soome ja Eestimaa asevalitseja Klas Eriksson Fleming kuningas Sigismund III-le truuks jääda ning nii jagunes Rootsi riik sisuliselt kaheks: Rootsi emamaa oli Karli kontrolli all, Soome ja muud idavaldused allusid aga Flemingile ja Sigismundile
- ↑ Erik Oxenstierna elulugu (1888) Nordisk familjebok, lk. 528 (rootsi keeles)
- ↑ "(1754) Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ... Bengt Skytte, lk. 65".
- ↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., Volume 2, 1755, lk. 841
- ↑ 1584. a loodi Rootsi kuninga ülemvõimu all Eestimaa hertsogkond e Eestimaa kubermang (1673. a alates kindralkubermang), Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Konsistoorium, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.231
- ↑ Hasso von Wedel, Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783 : das erste Jahrhundert russischer Herrschaft, Im Ost-Europa-Verlag, Königsberg Pr. und Berlin W. 35, 1935, seite 118-119
- ↑ Carl Julius Albert Paucker, General-Lieutenant und Ritter Karl Gustav von Cahdeus, welcher "als Vice-Gouverneur des Herzogthums Ehstland", Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855., Dorpat 1855, seite. 20,
- ↑ После отставки А. А. Лопухина обязанности эстляндского губернатора выполнял вице-губернатор коллежский советник Александр Николаевич Гирс. С введением в Ревеле военного положения 10 декабря 1905 г. Гирс передал права и звание генерал-губернатора Воронову. 18 декабря 1905 г. в управление губернией вступил бывший архангельский губернатор действительный статский советник Николай Георгиевич фон Бюнтинг. Занимал он эту должность, по-видимому, недолго, в «Адрес-календаре на 1906 г.» эстляндским губернатором значится уже действительный статский советник Петр Петрович Башилов. [1]
- ↑ "Российский государственный военно-исторический архив: ВОРОНОВ П. Н." Originaali arhiivikoopia seisuga 7. märts 2016. Vaadatud 14. juulil 2009.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Carl Julius Albert Paucker: Die Civil- und Militär-Oberbefehlshaber in Ehstland: zur Zeit der Kaiserlich Russischen Regierung von 1704 bis 1855, Dorpat 1855, ESTER
- Krahv Sten Mauritz Carl Lewenhaupt (1882–1969): Svenska högre ämbetsmän från 1634 : högre ämbetsmän och chefer för statliga verk inom central och lokal förvaltningm.m. : namn och årtal, 255.lk., Stockholm: Norstedt, 1962
- Berndt Federley: Konung, ståthållare och korporationer : studier i Estlands förvaltning 1581–1600, 138 lk, Helsinki 1962, ESTER
- Hasso von Wedel, Die estländische Ritterschaft vornehmlich zwischen 1710 und 1783 : das erste Jahrhundert russischer Herrschaft, Im Ost-Europa-Verlag, Königsberg Pr. und Berlin W. 35, 1935, seite 118-119
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti valitsejad (inglise keeles)
- Руководители губерний