Mine sisu juurde

Tallinna garnison

Allikas: Vikipeedia

Tallinna garnison on Tallinna kaitseks moodustatud sõjaväeliste üksuste ja ehitiste kogum.

Garnisonil on olnud oma Tallinna Garnisoni Komandantuur ja vahipataljon.

Vastavalt 1929. aasta Garnisoni määrustikule[1] moodustasid garnisoni kaitseväe osad ja asutised, mis on paigutatud ühe asula (linn, alev, küla) piirkonda. Garnisoni kuulusid ka kõik mereväe kaldaosad, kaldale paigutatud laevade meeskonnad, piirivalve meeskonnad ja asutised, ajutiselt peatunud kaitseväeosad ja alaliselt või ajutiselt viibivad üksikud kaitseväelased.

Garnisoniülema abiliseks garnisoniteenistuse korraldamisel ja läbiviimisel oli garnisoni-komandant. Garnisoniülema abi nimetati garnisoni-komandandiks; teisi komandante nimetati nende erinimetuste järele, näiteks — Toompea lossi komandant, Balti raudteejaama, haigemaja, staabi jne.

1980. aastatel oli NSV Liidu relvajõudude Tallinna garnisonis umbes 20 000 sõjaväelast[viide?].

Tallinna garnisoni ülemaid

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Garnisoni määrustik. Riigi Teataja, nr. 18, 6 märts 1929
  2. Knut Claesson Uggla. Kommendant i Reval13 1612. Uggla nr 100
  3. Schlegel, Ernst Bernhard. Klingspor, Carl Arvid. Den med sköldebref förlänade men ej å riddarhuser introducerade Svenska adelns ättar-taflor. Stockholm: P. A. Norstedt & Söner, 1875 s. 80
  4. Stackelberg, Otto Magnus von, Georg (Jürgen) Wrangell, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 544
  5. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 2: Estland, Görlitz, 1930, lk.231
  6. Stackelberg, Otto Magnus von, Friedrich von Scheurmann, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930 s. 299
  7. Stackelberg, Otto Magnus von, Woldemar Karl Friedrich Reinhold von Patkul, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 1, Görlitz, 1931, s. 181
  8. Saltza, Alexander Woldemar* Bar. v. (1801-1884), BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital
  9. Küllo Arjakas, «Luikede järvest» sõjaohvriteni, Postimees, 16. juuni 2007
  10. Hardo Aasmäe, Orden admiral Belovile, Õhtuleht, 17. august 2001

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]