Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire

Étienne Geoffroy Saint-Hilaire'i gravüürportree

Étienne de Geoffroy Saint-Hilaire [žofrua säⁿt ile:r] (15. aprill 1772 – 19. juuni 1844) oli prantsuse loodusteadlane ja -filosoof, kes uskus kõikide organismide ühtse ehitusplaani olemasolusse.

Geoffroy oli Jean-Baptiste Lamarcki kolleeg ning ta arendas ja kaitses Lamarcki evolutsiooniteooriat, samas mõningaid Lamarcki põhiideid ta ei aktsepteerinud. Nimelt uskus ta, et liigid on muutuvad ja et areng on läinud algelisematest vormidest täiuslikema poole (mõneti sarnane hilisema Darwini evolutsiooniteooriaga). Üldiselt oli Geoffroy teaduslik nägemus pigem transtsendentalism (Lamarckil materialistlikum) ja mõneti meenutas saksa morfoloogi Lorenz Okeni oma.

Saint-Hilaire'i hea kolleeg oli Georges Cuvier, kellega ta muu hulgas pidas väga suurt tähelepanu leidnud diskussiooni organismide muutlikkuse teemadel.

Geoffroy uskus, et kõikidel organismidel on ühtne ehitusplaan ja omane muutlikkus. Suure osa oma elust otsis ta asjatult tõendeid oma hüpoteesidele, uurides nii võrdlev anatoomiat, paleontoloogiat kui ka embrüoloogiat. Vaatamata sellele, et mitmed tema oletused ei leidnud kinnitust, aitas ta tugevasti kaasa evolutsiooniteooria arengule.

Geoffroy peatööks oli 1830. aastal ilmunud "Principes de philosophie zoologique".

Aastal 1840 jäi Geoffroy pimedaks ja neli aastat hiljem suri. Tema poeg Isidore Geoffroy Saint-Hilaire (1805–1861) oli samuti zooloog ning töötas mitmes varem tema isale kuulunud akadeemilises ametis.

Mitmesugust

Geoffroy järgi on teaduslikult nimetatud järgmised linnuliigid:

• püüfaasani alamliik Ithaginis cruentus geoffroyi (J Verreaux 1867)
• brasiilia bambusetuvi, Claravis godefrida (Temminck 1811)
• punapõsk-papagoi, Geoffroyus geoffroyi (Bechstein 1811)
• koolibrilane Augastes geoffroyi (Bourcier 1843)

Tunnustus

• 1808 – valiti Baieri Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks

Välislingid

• [1]