Mine sisu juurde

Õhukaitse

Allikas: Vikipeedia
Õhukaitse
Eesti sõjalennukite eraldusmärk
Tegev 19281940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti sõjavägi
Haru Eesti õhuvägi
Suurus diviis
Tähtpäevad 21. november 1918
Lahingud Eesti Vabadussõda
Ülemad
Praegune ülem -
Võtmeisikud kindralmajor Paul Lill, aseülem kolonelleitnant Johannes Vellerind
kindralmajor Richard Tomberg (1930–1940)

Õhukaitse oli aastail 1928–1940 eksisteerinud Eesti lennuväe väekoondis.

Õhukaitse ülem oli kindralmajor Paul Lill, alates 1. juulist 1930 kindralmajor Richard Tomberg.

Õhukaitse ajalugu ulatub tagasi 1918. aasta 21. novembrini, mil loodi Inseneripataljoni koosseisus lendurite poolrood. 20. veebruaril 1919 toodi poolrood üle Sõjaväe Peastaapi ja temast sai Lennuväesalk. Septembris 1919 nimetati Lennuväesalk ümber Lennuväeks. 1. augustil 1920 korraldati Lennuvägi ümber Lennurooduks. 1. juunil 1921 korraldati Lennurood ümber Lennuväeks. 15. märtsil 1924 nimetati Lennuvägi ümber Lennuväerügemendiks.

1928. aastal kehtestati Kaitseväe organisatsiooni ja koosseisude seadlusega Eesti kaitseväe rahuaegne organisatsioon. Eesti lennuvägi oli koondatud rügementi: lennuväerügement jagunes divisjonideks, divisjon eskadrillideks ja eskadrill rühmadeks. Lennuväerügemendis olid veel: 1) staap, 2) lennukool, mis koosnes klassidest erialade õpetamiseks ja õppeeskadrillist, 3) lennubaas, millesse kuulus aviotöökoda ning lennubaasi komando ja aerodroomid.

Õhukaitse asutati 4. oktoobril 1928, mil selle koosseisu läks Eesti ainus senine lennuväeosa – Lennuväerügement, ühtlasi algas Õhukaitse suurtükiväegrupi formeerimine. Õhukaitse suurtükiväe grupp moodustati 1. oktoobril 1928, Õhukaitse suurtükiväe grup ülemaks sai major Helmut Ibrus ja 1930. aastast kolonelleitnant August Rattiste.

1928. aastal läbi viidud Eesti sõjaväe reformide ja koosseisude vähendamisega Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap likvideeriti ja tema õhukaitse ülesanded anti üle Õhukaitse Juhatusele (Juhatusse kuulusid õhukaitse ülem, staabiülem, staabi sideülem, kantseleiametnik ja autojuht). 1. juulist 1930 koondati kogu lennuväe ja õhukaitse juhtimine loodud Õhukaitse Staabi kompetentsi, eraldades selle Kaitsevägede Staabi I osakonnast. Õhukaitse staabi ülemaks määrati senine osakonna ülem Richard Tomberg. Õhukaitse ülema kohuseid asus täitma sõjaminister kindralmajor Paul Lill.

Õhukaitse lennuväedivisjonid

[muuda | muuda lähteteksti]
Lasnamäe lennuväli 1933. aastal

1. juulil 1930 jagati Lennuväerügement üksikuteks lennuväedivisjonideks, Lennukooliks ja Lennuväe baasiks. 16. juulil 1932 asutati Üksik Merelennusalk, mis tegutses kuni 21. maini 1939. aastal ja pärast mida pandi ÜMS ülesanded Tallinnas baseerunud 3. lennuväedivisjonile.

1932. aastal moodustati Õhukaitse Staabis I jaoskond (operatiivjaoskond) ja II jaoskond (administratiivjaoskond).

Õhukaitse Staap
Tegev 19281940
Riik Eesti Vabariik
Kuuluvus Eesti sõjavägi
Haru Eesti õhuvägi
Liik õhuvägi
Garnison/staap Staap ja garnisoni kasarmu: V. Miini 2[1], Tallinn
Tähtpäevad 4. oktoober
Ülemad
Praegune ülem -
Võtmeisikud
kindralmajor Richard Tomberg (1928–1930)

Õhukaitse organisatsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

21. maist 1939 kehtestatud koosseisu järgi kuulus Õhukaitsesse:

  1. Leho Lõhmus, Omavalitsuse ja kohaliku garnisoni suhetest 1940–1941. Eesti Sõjamuuseumi – kindral Laidoneri Muuseumi Aastaraamat 6/2006, 2007, lk 27