1802
Ilme
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1770. aastad |
1780. aastad |
1790. aastad |
1800. aastad
| 1810. aastad
| 1820. aastad
| 1830. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1798 |
1799 |
1800 |
1801 |
1802
| 1803
| 1804
| 1805
| 1806
| ►
| ►►
1802. aasta (MDCCCII) oli 19. sajandi 2. aasta.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 3. mai (vkj 21. aprill) – Toimus Tartu Ülikooli taasavamisaktus[1].
- Kevadel kuulutati välja Liivimaa kubermanguvalitsuse patent, mille kohaselt talurahvas hakkas statsiooni ehk majutusmaksu edaspidi tasuma mitte viljas ja heintes nagu seni, vaid rahas ning riigile makstava pearaha võisid talupojad nüüdsest maksta ise (varem käis see mõisniku kaudu).[1]
- 3. juuni (vkj 22. mai) – Läbisõidul Tartust tutvus Venemaa keiser Aleksander I ülikooliga, keisrile pidas tervituskõne professor ja tulevane rektor Georg Friedrich Parrot[1].
- Juunis esitas Eestimaa maapäeval koos olnud Eestimaa rüütelkond eesotsas Jakob Georg Bergiga kava, mis nägi ette talurahva kaitseks seaduse koostamise[1].
- 26. juuli (vkj 14. juuli) – Eestimaa rüütelkonna maapäev võttis vastu talurahvaregulatiivi "Iggaüks...", millega talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel. Samuti otsustati asutada valla- ja kihelkonnakohtud.
- 27. oktoober (vkj 15. oktoober) – Aleksander I kinnitas Eestimaa Aadlike Krediitkassa põhikirja[1].
- 24. detsember (vkj 12. detsember) – Aleksander I kinnitas Tartu Keiserliku Ülikooli põhimääruse[1].
- Johann Christoph Petri avaldas kolmeköitelise saksakeelse raamatu "Eestimaa ja eestlased", kus ta tugevalt kritiseeris Balti kubermangudes valitsenud ühiskondlikke olusid[1].
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 11. jaanuar – Vassili Blagoveštšenski, vene publitsist ja pedagoog
- 20. veebruar – Alexander Julius Klünder, baltisaksa päritolu Vene kunstnik
- 26. veebruar – Victor Hugo, prantsuse kirjanik
- 13. märts – Friedrich Georg von Bunge, baltisaksa õigusteadlane, ajaloolane ja publitsist
- 9. aprill – Elias Lönnrot, soome rahvaluulekoguja ja kirjanik
- 13. aprill – Leopold Fitzinger, Austria zooloog
- 14. mai – Horace Lecoq de Boisbaudran, prantsuse kunstnik ja kunstipedagoog
- 25. mai – Johann Friedrich von Brandt, saksa loodusteadlane
- 23. juuni – Pavel Nahhimov, Venemaa admiral
- 28. juuni – Napoléon Peltzer, saksa tekstiilivabrikant, kes töötas Venemaal
- 24. juuli – Alexandre Dumas vanem, prantsuse kirjanik
- 5. august – Niels Henrik Abel, norra matemaatik
- 25. august – Nikolaus Lenau, Austria luuletaja
- 30. september – Antoine Jérôme Balard, prantsuse keemik
- 7. oktoober – Heinrich Laakmann, Tartus tegutsenud saksa päritolu trükkal, kirjastaja ja raamatukaupmees
- 26. oktoober – Miguel I, Portugali kuningas
- 29. november – Wilhelm Hauff, saksa kirjanik
- 30. november – Friedrich Adolf Trendelenburg, Saksa filosoof ja filoloog
- 15. detsember – János Bolyai, Ungari matemaatik
- 15. detsember – Jean-Daniel Colladon, Šveitsi füüsik ja insener
- 17. detsember – Franz Karl
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 13. august – Peter Vitus von Quasdanovich, Austria sõjaväelane
- 22. august – Franz Ulrich Theodor Aepinus, saksa ja vene füüsik, astronoom, matemaatik
- 24. september – Aleksandr Radištšev, vene filosoof ja kirjanik
- 24. oktoober – Lodovico Manin, viimane Veneetsia doodž
- 17. detsember – Johannes Wiedewelt, taani skulptor
- 27. detsember – Jens Juel, taani maalikunstnik