1849
◄ |
18. sajand |
19. sajand
| 20. sajand
| ►
◄ |
1810. aastad |
1820. aastad |
1830. aastad |
1840. aastad
| 1850. aastad
| 1860. aastad
| 1870. aastad
| ►
◄◄ |
◄ |
1845 |
1846 |
1847 |
1848 |
1849
| 1850
| 1851
| 1852
| 1853
| ►
| ►►
1849. aasta (MDCCCXLIX) oli 19. sajandi 49. aasta.
Sündmused Eestis
[muuda | muuda lähteteksti]- 26. juuni (vkj 14. juuni) – Liivimaa Sotsieteedi Viljandi tütarseltsi eestvõttel korraldati Viljandis esimene loomade näitus[1].
- 21. juuli (vkj 9. juuli) – Nikolai I kehtestas Liivimaal uue talurahvaseaduse, mis nägi ette järkjärgulise ülemineku raharendile ja tavaliselt paljudest eraldiasuvaist maatükkidest koosnevate talude kruntiajamise. Algas talude päriseksostmine.
- 11. november – Tartus avati Barclay de Tolly monument.
- Aasta lõpus viidi Cimze seminar Valmierast üle Valka.[1]
- Trükist ilmus Jädivere koolmeistrite seminari õpetaja Berend Gildemanni koostatud esimene eestikeelne geograafiaõpik "Mailma made öppetus".[2]
- ...
Sündmused maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]- 22. jaanuar – August Strindberg, rootsi kirjanik
- 5. veebruar – Ado Grenzstein, eesti ajakirjanik ja pedagoog
- 13. veebruar – Wilhelm Voigt, "Köpenicki kapten"
- 26. september – Ivan Pavlov, vene füsioloog
- 21. november – Jakob Kõrv, eesti kirjanik ja ajakirjanik
- 6. detsember – August von Mackensen, Saksa sõjaväelane
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- 17. oktoober – Frédéric Chopin, poola helilooja ja pianist
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 130
- ↑ Heino Rannap, Eesti kooli ja pedagoogika kronoloogia