Alaleütlev kääne
Alaleütlev kääne ehk allatiiv on väliskohakäänete hulka kuuluv sihikääne.
Eesti keel
[muuda | muuda lähteteksti]Alaleütleva käände tunnused on le ja lle (ainult kolme asesõnaga: mu/lle, su/lle ja ta/lle).
Alaleütleva käändega väljendatakse:
- sihtkohta, nt Mari sõitis välismaale;
- tähtaega, nt Koosolek viidi üle neljapäevale;
- tulemusseisundit, nt Tüdruku nägu läks naerule. Kisub vihmale;
- adressaati, nt Mari rääkis Jürile kõik ausalt ära;
- kogejat, nt Mulle meeldib siin elada.
Alaleütlev kääne väljendab verbide rektsioonilise laiendina:
- kedagi või midagi, kellele või millele tegevus on suunatud, nt Ta lootis sõpradele. Jüri näitas näpuga raamatule;
- hoiaku või emotsiooni objekti, nt Mihkel on sõbrale kade. Ära ole mulle kuri;
- või on ilma selge tähenduseta, nt Jüri eelistab õlut teistele jookidele. Järgnege mulle.[1]
Alaleütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.
- ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.