Alfred Allmann
Alfred Allmann VR II/3 (5. jaanuar 1893 Tallinn – 8. veebruar 1960 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (nooremallohvitser).
Lõpetas Tallinnas linnakooli ja õppis lukksepaks. Aastail 1913–1914 teenis tsaariarmees 15. sapööripataljonis telefonistina. Maailmasõja alguses langes sõjavangi ja oli pikka aega sõjavangis Saksamaal. Vabanes 1918. aastal.
Vabadussõjas oli alates 1. märtsist 1919 1. diviisi tagavarapataljoni 1. roodus. Viidi üle 1. jalaväepolgu 8. roodu ja ülendati kapraliks, augustist 1919 nooremallohvitseriks. Võitles Narva rindel Punaarmee ja Lätimaal Landeswehri vastu. 1920. aasta aprillis vabastati sõjaväeteenistusest.
1919. aastal lahingus Vepsküla all ülesnäidatud sõjalise vahvuse eest anti talle VR II/3. 1920. aastal sai siseministeeriumi kodakondsuse osakonna ametnikuks ja asjaajajaks. 1923. aasta jaanuarist oli ta töö- ja hoolekandeministeeriumi ametnik, alates 1936. aastast sotsiaalministeeriumi sekretär.
Oli Vabadusristi Vendade Ühenduse Tallinna osakonna liige. 1939. aastal anti talle Valgetähe V klassi teenetemärk.
Nõukogude ajal töötas Tallinna Kalinini rajooni sotsiaalkindlustuse osakonnas.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Ain Krillo, Jaak Pihlak, Mati Strauss. Eesti Vabaduse Risti kavalerid. Viljandi, 2016