Alfred Sällik
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2024) |
Alfred Johannes Sällik (24. juuni 1890 Jamburgi maakond – 6. september 1943 Tallinn) oli eesti laulja, lavastaja ja näitleja[1].
Lapsepõlv
[muuda | muuda lähteteksti]Alfred Sällik sündis Peterburi kubermangu Rätela mõisa aidamehe peres kuuenda lapsena. Enne teda olid peres üks õde ja neli venda. 1905. aastal kolis perekond Narva, kus ta asus õppima Vladimiri kirikukooli, mis jäi ka Sälliku ainsaks ametlikuks haridusasutuseks. Juba 12-aastase poisina laulis Sällik Narva Pimeaias venekeelseid kupleesid ning pärast Karlo Momino tsirkuse külalisetendusi Narvas sai noore Alfredi suureks unistuseks saada tsirkuseartistiks. Poisi õnnetuseks muutis ema kategooriline vastuseis selle unistuse teostumatuks. 1904. aastal pääses Sällik oma õpetaja Madis Frischi kaudu laulma Narva Eesti Seltsi laulukoori, kus tal avanes võimalus ka juba näitemängudes kaasa teha [2].
Teatrielu
[muuda | muuda lähteteksti]Alfred Sällik oli sunnitud tööle asuma juba väga noorelt, teenides elatist ametnikuna Narva Pihkva pangas. Samas jäid Estonia ja Vanemuise teatrikülastused nii talle kui kogu Narva linnale suursündmusteks. 1910. aastal, kui Alfred Sällik koos sõpradega Eesti Seltsis musitseeris, juhtus teda kuulma Estonia seltsi juhatuse liige ja hilisem riigimees Otto Strandmann. Samal ajal vajas Estonia teater operetitenorit ja Sällik kutsutigi Tallinna, kus temast saigi kutseline näitleja. Alfred Sällik debüteeris Estonias Cassiona William Shakespeare'i "Othellos" ja esimeseks operetirolliks oli vaene lehepoiss Niccolo Franz von Suppé operetis "Modell". Sällikul jagus ainulaadset lavasarmi, mis köitis publikut. Hääleliigilt oli ta pehmetämbriline lüüriline tenor. 20. sajandi algus oli tänu andekatele lavajõududele Estonia opereti tõeline õitseaeg ja perioodi 1918–1925 on nimetatud lausa Sällikute perioodiks, sest kaasa tegi ka Alfredi abikaasa, sädelev ja tantsujalgne Grete Sällik. Teatritöö kõrvalt esines Sällik ka kontserdilaval ega säästnud oma häält kuigivõrd.[2]
Töökohad
[muuda | muuda lähteteksti]- 1910–1918 Estonia teatri draama- ja operetinäitleja;
- 1918–1928 Estonia teatri operetijuht, ooperi- ja operetisolist;
- 1918–1935 töötas külalisena mitmes teatris: Vanemuises, Endlas, Ugalas ja Narva Võitlejas;
- 1935–1940 Estonia teatri operetinäitleja;[3]
Rollid
[muuda | muuda lähteteksti]Tema silmapaistvamad osatäitmised olid Paris (Offenbachi "Ilus Helena"), Augustin Hofer (Falli "Armas Augustin"), Chulalinglong (Nelsoni "Kõrgus lõbutseb"), Stefan (Falli "Lõbus talupoeg"), Edvin (Kálmáni "Silva"), Danilo (Lehári "Lõbus lesk"), Alfredo (Verdi "Traviata"), Canio (Leoncavallo "Pajatsid"), Pedro (d'Alberti "Madalik"), Cavaradossi (Puccini "Tosca") [3].
Lavastused
[muuda | muuda lähteteksti]Estonia operetijuhina tõi Alfred Sällik lavale üle viiekümne opereti ja kuus ooperit. Menukamad lavastused olid Falli "Dollarite printsess", Lehári "Lõbus lesk", Kálmáni "Hollandlanna", "Silva", "Mariza" ja "Bajadeer" [3].
Filmograafia
[muuda | muuda lähteteksti]- 1913 Johannes Pääsukese "Laenatud naene"
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1913–1932 oli ta abielus näitleja ja laulja Grete Sällikuga[1]. Sellest abielust sündisid tütred Dolly (1915) ja Ingrid (1920). 1935. aastal abiellus Sällik Elisabeth Neubergiga[2]. Aastatel 1917–1924 elasid Sällikud majas Rataskaevu 18; maja on arvatud kultuurimälestiseks.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Alfred Sällik – Ramona (1939) YouTube
- Sealt ju mu kullake – Alfred Sällik – 1927 YouTube
- Mälestustahvli avamine Alfred Sällikule Rataskaevu tänav nr 18. Paremalt 1. Alfred Sälliku tütar Dolly Madalvee, 2. abikaasa Elisabeth Sällik, 4. näitleja Ants Lauter. Fotode Infosüsteem
- Maja, kus aastail 1917–1924 elas Alfred Sällik Kultuurimälestiste riiklik register