Anahita
Anahita (vanapärsia 'rikkumatu, patuta'; ka Anāhiti, Anāhitā; uus-pärsia Nahid, kreeka Anaitis) oli iraani mütoloogias jumalanna, keda eri allikad seostavad kas maa, vee ja taimestiku või siis kuningavõimu, sõja ja viljakusega.
Eelkõige Lääne-Iraanis tuntud Anahita võis algselt olla Mesopotaamia päritolu; tema kultuses on sarnaseid jooni Ištariga. Anahita puudub Avesta vanematest kihistustest. Tema kultus ei oleks sobinud Gathades ilmneva Zarathustra henoteistliku vaimuga. Hiljem võeti ta siiski omaks. Viies Yašt, "Vetehymn", nimetab Anahitat Ardvī Sūrā Anāhitā ('Rõske, Tugev, Rikkumatu'), mis võib anda tunnistust kahe algupäraselt erineva jumaluse kokkusulandumisest, ning ülistab teda, "kes vihkab Devasid ja kuuletub Ahura seadustele". Astroloogilistest planeetidest olid temaga seotud Kuu ja Veenus, uus-pärsia nimi Nahid tähistabki Veenust. Anahita kultus kasvas Artaxerxes II ajal, mil tema auks püstitati kujusid ja templeid üle kogu Pärsia impeeriumi. Nii levis Anahita kummardamine mitmete impeeriumi rahvaste seas ning jäi Väike-Aasias püsima kauaks pärast Pärsia langust. Kreeklased samastasid Anahitat Aphrodite, Athena ja Artemisega. Hiljemalt hellenismi ajal seostus Anahita kultus tihedalt mithraismiga. Umbes aastast 200 eKr pärinev raidkiri ühel Seleukiidide riigi templil Lääne-Iraanis pühendab selle "Anahitale, Issand Mithra Patuta Neitsilikule Emale".