Arhivaal
Arhivaal on dokument, millele avalik arhiiv on hindamise tulemusena andnud arhiiviväärtuse. Arhivaal on osa rahvuslikust kultuuripärandist ning seda säilitatakse püsivalt. [1]
Arhivaal võib olla näiteks kiri, arveraamat, aruanne, foto, joonis või kaardirull. Arhivaalid on kõrgemal astmel koondatud ühe ja sama tunnusega arhivaalide gruppi ehk sarja. Juriidilist või füüsilist isikut, kelle tegevuse käigus luuakse ja saadakse arhivaale, nimetatakse arhiivimoodustajaks.
Arhivaalid jagunevad avalikeks arhivaalideks ja eraarhivaalideks.
Avalikud arhivaalid on riigi- või kohaliku omavalitsuse organi või asutuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid või eraõigusliku juriidilise ja füüsilise isiku arhivaalid, mis on loodud või saadud seaduses või selle alusel sätestatud avalike ülesannete täitmise käigus.
Avalikud arhivaalid on osa rahvuslikust kultuuripärandist.
Eraarhivaalid on eraõigusliku juriidilise isiku ja füüsilise isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud arhivaalid.
Arhivaalide hindamise ja korrastamisega tegeleb avalik arhiiv. Avaliku arhiivi pädevuses on hinnata, kas asutuses või organisatsioonid tekkivad dokumendid võib pärast nende aktiivset kasutusiga hävitada või nad antakse üle avalikku arhiivi, kus nad saavad arhivaali staatuse.
Hindamise kriteeriumiteks on:
- Kasutatavus avaliku võimu teostamisel või isikute õiguste ja kohustuste tagamisel
- Teabe- ja tõestusväärtus
- Arhivaalide ajalooline ja kultuuriline väärtus
- Arhivaalide välistunnused, seisukord, korrastamine
- Teiste arhivaalidega olemasolevad seosed
- Dokumendi säilitustähtaeg