Arutelu:Eos
Minu meelest peaks selle pealkirja all kirjutama botaanika mõistest. Andres 30. august 2008, kell 21:26 (UTC)
- parem oleks rääkida siin üldisest bioloogiamõistest, kaasa arvatud botaanilises kontekstis --Dj Capricorn 31. august 2008, kell 06:56 (UTC)
V[ib/olla k[ll. Kas Sa teeksid 'ra_ Andres 31. august 2008, kell 07:20 (UTC)
- üritasin midagi alguseks --Dj Capricorn 31. august 2008, kell 07:21 (UTC)
Siia tulevad vist üksnes mütoloogia lingid tuleks parandada --Dj Capricorn 31. august 2008, kell 07:37 (UTC)
Esimese lõigu vormindust on põhjendamatult muudetud. Lõiku, kus räägitakse eoslast, enam ei leidnud. Andres 6. november 2011, kell 16:22 (EET)
- Uue põhjalikuma artikli terviklikkuse huvides muutsin ka esimest lõiku. Edaspidi Vikipeediat kirjutades prooviks siiski võimalikult palju juba olemasolevast artiklist alles hoida. Kas selle kohta käib ka mingisugune nn. hea tava?Crimson 7. november 2011, kell 07:59 (EET)
- Jah, hea tava on alles hoida nii palju kui võimalik. Muidugi ei ole tarvis alles hoida seda, mis osutub kõlbmatuks või mida saab paremini esitada. Et artikkel on pikk, siis ma võib-olla lihtsalt ei märganud, kus on eoslast jutt.
- Artikli algusest on põhjendamatult eemaldatud sõna "spoor" rasvane kiri ja mõned siselingid. Vikipeedia tavade ja reeglite järgi ei oleks tohtinud seda teha. Andres 7. november 2011, kell 09:09 (EET)
- Näen nüüd, et jutt eoslast on ilusti sees. Andres 7. november 2011, kell 23:03 (EET)
Retsentsioon
[muuda lähteteksti]Sisukus
[muuda lähteteksti]Sisu on struktueeritud ja põhjalik. On näha, et on kasutatud inglise Viki artiklit, kuid emakeelsed viited näitavad, et tegu pole pelgalt tõlketööga. Eoste klassifikatsioon on hästi tehtud ja annab hea ülevaate nii eoseid tootvatest struktuuridest, eoste funktsioonist, liikuvusest ja päritolust. Artikkel on sisumahukas ja selgitab edukalt rasket teemat. Pilte on piisavalt hulgal.
Allikad ja viitamine
[muuda lähteteksti]Kõik viitelingid töötavad. Viiteid võiks olla rohkem, aga kuna viidatud on eelkõige mahukatele konspektidele ja kokkuvõtlikele projektidele, on viidete vähesus mõistetav. Antud allikates on nii palju infot, et ei ole mõtet kunstlikult hakata viiteid juurde tekitama.
Keeleline kvaliteet
[muuda lähteteksti]Üldine lauseehitus on eesti keele reeglitele vastav ning kõnekeelt ei esine. Käsitletavaid termineid on kasutatud õiges kontekstis.
Üldised näpuvead
- Sõna "ehk" lühendi (ja üldse eestikeelsete lühendite) "e" lõpus ei ole puntki.
- Osad sidesõnad, mis nõuavad koma (näiteks "sest", "kuid", "mida", "mis"), ja siduvad sõnad ('milles', "millest") ootavad siiani enda koma.
Lõik "Definitsioon"
- Kas fraasis "vajab idanemiseks paremini sobivaid tingimusi" poleks lihtsam öelda "vajab idanemiseks paremaid tingimusi"?
- "(Esineb siiski ka erandeid... ", kuid sulgudes olevat fraasi lõpetav sulg on puudu. Kui autor on mõelnud, et sulud lähevad kuni lõigu lõpuni, siis peaksid kasutusele tulema ka nurksulud.
Lõik "Klassifikatsioon"
- Sõna "takson" on näpuveaga.
- Sprooride loetelu taha ei soovita punkte panna, sest sellisel juhul peaks iga järgnev mummuke algama suure algustähega. Soovitan kasutada semikoolonit (või üldse mitte kirjavahemarki kasutada).
- Kui veidi norida, siis autor võiks spooride klassifikatsioonis kasutada kõigi puhul mitmust. Praegu on sügospooride ja klamüdospoori selgitustes "eos" ainsuses, teistes kõigis aga mitmuse vormis.
Lõik "Levimine"
- Sõna "mehhanism" on ikka kahe h-tähega.
- Kui veel norida, siis lauses "Kasuks tuleb ka see, et eosed on seemnetest vähem ohustatud loomade poolt ärasöömise näol kuna nad sisaldavad väga vähe toitaineid" soovitaks kasutada veidi sõnade ümberpaigutamist. Näiteks "Kasuks tuleb ka see, et erinevalt seemnetest on eosed vähem ohustatud..." ja siin käib "kuna" ette koma.
- "Siiski" järel ei ole koma.
- Fraasi "vähima hulga" asemel soovitaks kasutada näiteks "kõige vähem".
Vikipeedia tavad
[muuda lähteteksti]Siselinke on piisavalt ning artikli vormistus on loogiline ja vajaliku info leiab kergesti. Ülesehituselt on artikkel eeskujulik, hõlmates olulisemaid eoste aspekte.
Makaaber 10. november 2011, kell 15:13 (EET)
- Viisin vajalikud parandused sisse. "vajab idanemiseks paremini sobivaid tingimusi" on minu arvates antud kontekstis sobivam, sest võrreldakse tingimuste sobilikkust mitte tingimusi endeid. Crimson 10. november 2011, kell 15:30 (EET)
- Tubli, kuid leidsin veel käputäie näpukaid.
- Funktsiooni järgi alalõigus on üks koma puudu ("mille" ees). Samuti levimise alalõigus on veel mõni koma puudu ("mille" ja "kus" ees).
- "Eestis" on kindlasti suure esitähega.
- Loetelu viimase mummu lauselõpumärgiks on siiski punkt (teised kõik on ikka semikoolinitega). Vabandan, et seda varem ei maininud.
- Muidu on artikkel korras. Makaaber 10. november 2011, kell 17:08 (EET)
- Tubli, kuid leidsin veel käputäie näpukaid.
- Parandasin vead. Crimson 10. november 2011, kell 18:14 (EET)
- Olen rahul sisseviidud parandusega ning ei leia antud arktlis rohkem vigu. Makaaber 11. november 2011, kell 17:13 (EET)
- Lauses "Kui tingimused on sobivad..." koma puudu
- Lauses "Mitmed sõnajalaliigid..." koma puudu
- sõna "spoor"; kreekakeelsest
- mõttekriipsud, kus vaja, ja mitte sidekriipsud
- Teisisõnu: nende elutsüklist
Adeliine 23. november 2011, kell 05:58 (EET)
- Viisin parandused sisse. Crimson 25. november 2011, kell 18:27 (EET)
- sõna "spoor"
- Hmm, seda pikka kriipsu me üldse ei kasuta, mõttekriips on selline keskmine, võta redigeerimiskasti alt.
- Joonised on kahetsusväärselt ingliskeelsed. Adeliine 29. november 2011, kell 06:25 (EET)
- Tegin parandused ära! Eestikeelsed pildid oleksid kindlasti sobivamad kuid esialgu ei ole mul luba omi pilte ülesse laadida. Crimson 2. detsember 2011, kell 15:18 (EET)