Balthasar Russow

Balthasar Rüssow
Sünniaeg	umbes 1536
Surmaaeg	24. november 1600 (63–64 aasta vanuses)
Elukutse	kroonik, vaimulik
Tuntud teosed	Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Balthasar Rüssow (ka Russow, Rissowe või Ryssaw; umbes 1536 – 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik.

Rüssow on enimtuntud oma Vana-Liivimaa ajalugu käsitleva kroonika (esmatrükk 1578; oluliselt täiendatud 1584) tõttu, mis vaatleb piirkonda 12. sajandist kuni 1583. aastani, keskendudes eriti vahetult Liivi sõjale eelnenud olmeelule ja sisepoliitikale. Kroonika puhul on välja toodud selle värvikateid kirjeldusi ning autori teravalt luterlikku vaatepunkti.

Päritolu

Taani päritolu ajaloolane Paul Johansen esitas 1960. aastatel hüpoteesi Russowi mittesaksa, nimelt tema eesti päritolu kohta. Johansen ei jõudnud enne surma avaldada oma hüpoteesi allikatega põhjendatud varianti, kuid see leidis kindla koha eestlaste ajalookujutelmades, eelkõige tänu Jaan Krossi romaanile "Kolme katku vahel", mille peategelane on Balthasar Russow. Kui baltisaksa ajaloolane Heinz von zur Mühlen 1996 Johanseni uurimuse Russowi kohta lõpuks avaldas ja tema päritoluhüpotees kontrollitavaks osutus, on mõned ajaloolased selle tagasi lükanud (näiteks Küllike Kaplinski) või kahtluse alla seadnud (näiteks Anti Selart ja Marek Tamm raamatusarja "Eesti ajalugu" 2. köites).

Elulugu

Russow sündis ilmselt enne 1536. aastat (ehkki tema sünniaastaks on pakutud näiteks ka 1542. aastat) Johanseni oletuse kohaselt Tallinna voorimehe Simon Russowi (Risso või Rissa) pojana (Kaplinski pakub Russowi isaks sakslasest kullasseppa Simon Russenbergi) ning sai esmase hariduse Tallinna linnakoolis. Aastatel 1559–1562 õppis Russow oma õpetaja Bartholomäus Frölincki soovitusel Stettini (Szczecini) vaimulikus akadeemias magister Matthäus Wolffi juures. Õppeaineteks olid ladina, kreeka ja ilmselt ka heebrea keel, peamiselt rõhuti aga praktilisele teoloogiale. Stettinist võlgade tõttu põgenenuna (sest isa ei saanud sõja tõttu talle raha saata) siirdus Russow lühikeseks ajaks Wittenbergi ning seejärel Bremeni, kus tema teine kunagine õpetaja Johannes Sum tahtis temast teha enda abiõpetajat. Seal sai ta aga kuulda isa surmast ning pöördus veel 1562. aastal Tallinnasse tagasi.

1563. aastal sai Russowist Tallinna Pühavaimu kiriku koguduse diakon ning 1566. aastal eesti (ehk mittesaksa) koguduse pastor. Sellel kohal oli ta kuni oma surmani 1600. aastal. Vahepeal jõudis Russow nii kirjutada kroonika, tõusta linna ülemkihi hulka kui ka kolm korda abielluda. Esimeseks naiseks oli parkal Henrik Ganderseni tütar Elsbet, teiseks Tallinna piiskopi Johannes Robertus von Gelderni tütar Margarethe ning kolmandaks jõuka kaupmehe tütar Anna Bade, kes oli ka raehärra ning bürgermeistri Heinrich von Lohni kasutütar. Nõnda sai Russowist raeliikme sugulane, mis tähendas ühtlasi kõrgeimat ühiskondlikku positsiooni, milleni Tallinnas oli võimalik jõuda. Tema surma puhul nimetas Tallinna raad Russowit kui linna vanimat pastorit austavalt senioriks. Maetud tõenäoliselt Püha Vaimu kiriku kalmistule.

Russowi Liivimaa kroonika

Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivimaa sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Vana-Liivimaa ajaloost aastatel 1556–1561.

Russowi kroonika ilmus esmakordselt Rostockis 1578. aastal, teine trükk sama aasta sügisel samas kohas ning 1584. aastal ka tunduvalt täiendatud kolmas trükk Barthis. Kroonika moraliseeriv ning julge ja otsekohene stiil ei meeldinud paljudele aadlikele, mistõttu mitmed neist esitasid teosele vastuväiteid. Tuntumad neist olid Elert Kruse, Heinrich von Tiesenhausen ja Tönnes Maydell.

Teosed

• [Link Nye Lyfflendische Chronice]. Rostock: Gedrücket dörch Augustin Ferber. 1578. Lk 422 lk. {{cite book}}: kontrolli parameetri |url= väärtust (juhend)

• Chronica der Prouinz Lyfflandt. Dörch. 1578.

• Chronica. Der Prouintz Lyfflandt, darinne vermeldet werdt. Wo dath süluige Landt ersten gefunden... Barth: Gedrücket in der Förstliken Drückerye, dorch Andream Seitnern,. 1584. Lk 194 lk.{{cite book}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)

• Chronica der Prouinz Lyfflandt. Leipzig. 1847.

• Chronica der Prouinz Lyfflandt. Rostock. 1878.

• (1879) Ливонская хроника Бальтазара Рюссова. (Евграф Васильевич Чешихин-Ветринский: Сборник материалов и статей по истории Прибалтийского края), Рига: А. I. Липинский; teavik Balthasar Russow E-kataloogis ESTER; Tekst

• (1920–21) Liiwi prowintsi kroonika. I-II, [1] (tõlkinud Kaarel Leetberg) Tartu: Eesti Kirjanduse Selts; teavik Balthasar Russow E-kataloogis ESTER

• Liivimaa Kroonika. Vaba Eesti. 1967. Lk 365 lk.

• Hermann Stock, Dagmar Stock (1993). Liivimaa Kroonika. Hotger. Lk 365 lk.

• Timo Reko (2004). Liivinmaan Kronikka: 1584. Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. ISBN 9517466528. {{cite book}}: puudub |author1= (juhend)

Vaata ka

• Balthasar Russowi Liivimaa kroonika

Kirjandus

• Paul Johansen, "Kaugete aegade sära" – Tartu, 2005, lk. 174–190 (Kronist Balthasar Russowi elu ja miljöö).
• Paul Johansen, "Balthasar Rüssow als Humanist und Gesichtsschreiber – Quellen und Studien zur Baltischen Geschichte. 14." Toim. Heinz von zur Mühlen; Köln-Weimar-Wien, 1996.
• Jaan Kross, "Balthasar Russow – ajalugu ja romaan" – Keel ja Kirjandus 1987, nr. 3; ka J. Krossi raamatus "Vahelugemised" V, 1990, lk. 129–145.
• Sulev Vahtre, "Eesti ajalugu elulugudes: 101 tähtsat eestlast" – Tallinn, 1997, lk. 26–27.

Välislingid

 Balthasar Russow – alliktekstid Vikitekstides

• Balthasar Russow. Eesti Kirjandus, nr. 1/1921
• Balthasar Russow Eesti vanema kirjanduse digitaalse tekstikogu EEVA andmebaasis
• Russowi kroonika müügis 50 tuhandega Eesti Päevaleht, 16. aprill 2005