Mine sisu juurde

Balti kett

Allikas: Vikipeedia
Balti keti 10. aastapäevale pühendatud Leedu postmargiplok
Balti ketist osavõtjad Eestis
Balti kett Leedus

Balti kett (läti Baltijas ceļš 'Balti tee', leedu Baltijos kelias 'Balti tee') oli 23. augustil 1989 Eestis, Lätis ja Leedus korraldatud ühine poliitiline massimeeleavaldus, mille eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade iseseisvustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt.

Rahumeelne meeleavaldus korraldati kolme nädalaga.[1] Inimesed rivistusid ligikaudu 675,5 km pikkuseks Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud inimahelaks. Eestis 211,5 km, Tallinn–Rapla–Türi–Võhma–Viljandi–Nuia–Lilli. Lätis 262 km, Ķoņi–Rūjiena–Rencēni–Valmiera–Lode–Cēsis–Drabeši–Mūrnieki–Līgatne–Sigulda–Vangaži–(A2)–Riia(A7 E67)–Ķekava–Iecava–Bauska. Leedus 202 km Pasvalys–Panevėžys–Ukmergė–Širvintos–A2 (E272)–Vilnius. Kokku 675,5 km.[1] Eestis oli osavõtjaid üle kahesaja tuhande. Lätis 250 kuni 280 tuhat. Leedus ligikaudu 500(?) tuhat.[1][2][3][4][5]

Balti kett ning sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]
Balti kett Šiauliais Leedus. Eesti, Läti ja Leedu rahvuslippudega kaunistatud kolm Baltimaade kirstu NSV Liidu ja Saksamaa lippude all

Meeleavaldus oli ajastatud Molotovi-Ribbentropi pakti allakirjutamise 50. aastapäevale. Vastavalt paktile ja selle juurde kuulunud salaprotokollidele jagasid NSV Liit ja Saksamaa Ida-Euroopa mõjusfäärideks: Läti, Eesti, Soome, Poola idaosa ja Bessaraabia läksid NSV Liidule, Leedu ja Poola lääneosa Saksamaale.

NSV Liit eitas aastakümneid pakti salaprotokollide olemasolu, kuigi need olid Nürnbergi kohtuprotsessidel avalikuks tulnud. Nõukogude propaganda väitis ka, et okupatsiooni pole olnud ja kolm Balti riiki ühinesid vabatahtlikult Nõukogude Liiduga.

Balti kett demonstreeris Nõukogude Liidule ja kogu maailmale Eesti, Läti ja Leedu rahva vabadustahet, solidaarsust ja otsustavust võidelda kätte kaotatud iseseisvus. See äratas maailmas suurt tähelepanu ja aitas kaasa Balti riikide vabanemispüüdluste teadvustamisele.

Balti keti algatasid ja korraldasid Leedu Sąjūdis, Läti Tautas Fronte ja Eesti Rahvarinne. Eestis aitas organiseerimisel oluliselt kaasa Eesti Muinsuskaitse Selts. Ametlik otsus inimketi korraldamiseks võeti vastu Pärnus 15. juulil 1989 Eesti, Läti ja Leedu rahvarinde koordinatsiooniorgani Balti Nõukogu esimesel koosolekul.[6] Inimketi sõnumi otsingul otsustati jääda sõna "Vabadus!" (läti "Brīvība!", leedu "Laisvė!") juurde ja aktsiooni nimetuseks määrata "Balti tee".[6] Kolme Baltimaad hõlmanud massimeeleavaldusega loodeti ühtlasi raputada NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi MRP-komisjoni, mille tegevus oli seni kulgenud loiult.

26. augustil 1989 tegi NLKP Keskkomitee avalduse "Olukorrast Nõukogude Balti vabariikides", mis loeti ette päeva kokkuvõtvas televisiooni uudistesaates "Vremja". Selles kritiseeriti toimunut ähvardaval toonil. Muuhulgas öeldi:[7]

"23. augustil 1989 püüdsid sündmuste organiseerijad kruvida meeleolu üles tõelise natsionalistliku hüsteeriani. Asi on läinud kaugele, Balti rahvaste saatust ähvardab tõsine oht. Inimesed peavad teadma, millise kuristiku poole tõukavad neid natsionalistlikud liidrid. Kui neil õnnestub oma eesmärke saavutada, võiksid tagajärjed olla rahvastele katastroofilised: nende eluvõimelisus ise võib sattuda küsimärgi alla."

24. detsembril 1989 oli NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress sunnitud tunnistama Molotovi-Ribbentropi pakti ja selle juurde kuulunud salaprotokollid allakirjutamise hetkest kehtetuks ja õigustühiseks.[8]

Balti kett, sellele eelnenud Balti apell ja Hirvepargi miiting valmistasid oma nõudmiste õigusliku rõhuasetusega ette Eesti Vabariigi taastamise õigusliku järjepidevuse alusel 20. augustil 1991.

Mitmesugust

[muuda | muuda lähteteksti]
  • Balti ketti inspireeris kolm aastat varem Ameerika Ühendriikides toimunud heategevuslik üritus Hands Across America.[küsitav] [viide?]
  • Balti ketist inspireerituna moodustati Ukrainas 21. jaanuaril 1990 - Ukraina Rahvavabariigi ja Lääne-Ukraina Rahvavabariigi ühinemisakti 71. aastapäeval - 700 kilomeetrine ligi 450 000 inimesest koosnev kett. Kett algas endises Lääne-Ukraina Rahvavabariigi pealinnas Ivano-Frankivskis hotelli "Dnister" eest (toonane Lääne-Ukraina Rahvavabariigi parlamendi asukoht ja koht, kus Lääne-Ukraina Rahvavabariigi Rahvusnõukogu ühinemisakti ratifitseeris), kulges Strõisse (kust läks haru Taga-Karpaatiasse) ning läbi Lvivi, Ternopili, Lutski, Rivne ja Žitomiri Kiievisse.[9] Esimest korda peale Ukraina Rahvavabariigi aega heisati Ukraina sinikollane lipp.
  • Guinnessi rekordite raamatus oli Balti kett oma pikkuse poolest esikohal kuni 2004. aasta detsembrini, mil Bangladeshis moodustati viiest miljonist inimesest koosnev 1050 km pikkune kett.[10]
  • 2009. aastal kuulutas Euroopa Parlament 23. augusti – Molotovi-Ribbentropi pakti allkirjastamise kuupäeva – stalinismi ja natsismi ohvrite mälestuspäevaks.[11]

Mälestuse jäädvustamine

[muuda | muuda lähteteksti]
Balti keti mälestusmärk Käru alevikus Järva maakonnas

Pilte

[muuda | muuda lähteteksti]

Jaan Künnapi fotosid Balti ketist.

Vaata ka

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 Eetris: 24.08.2019, Eesti lugu. Balti kett 30, err.ee.
  2. ↑ Eetris: 23.08.1989, Balti kett: Balti kett. 01, err.ee.
  3. ↑ Eetris: 23.08.1989, Balti kett: Balti kett. 02, err.ee.
  4. ↑ Eetris: 23.08.1989, Balti kett: Balti kett. 03, err.ee.
  5. ↑ Eetris: 23.08.1989, Balti kett: Balti kett. Vilnius, err.ee.
  6. ↑ 6,0 6,1 Küllo Arjakas. 25 aastat tagasi sündis Pärnus otsus korraldada Balti kett Kesknädal, 30. juuli 2014.
  7. ↑ Mati Graf. Impeeriumi lõpp ja Eesti taasiseseisvumine 1988–1991. Tallinn, 2012, lk 106.
  8. ↑ NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi otsus "Poliitilisest ja õiguslikust hinnangust 1939. aasta Nõukogude-Saksa mittekallaletungilepingule" – NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi ja NSV Liidu Ülemnõukogu Teataja. 1989, nr 29, art 579.
  9. ↑ Interfax-Ukraine (30. detsember 2011). "Yanukovych signs decree on new holiday replacing Ukrainian Independence Day - Dec. 30, 2011". Kyiv Post. Vaadatud 29. oktoobril 2024.
  10. ↑ Balti kett kukkus Guinnessi rekorditeraamatust välja EPL, 9. juuni 2005.
  11. ↑ Euroopa Parlamendi deklaratsioon 23. augusti kuulutamise kohta üleeuroopaliseks stalinismi ja natsismi ohvrite mälestamise päevaks.
  12. ↑ Balti tee (1989) Eesti Filmi Andmebaasis.
  13. ↑ 10 aastat "Balti ketti" – 172,173-07-1999 filateelia foorum.
  14. ↑ The Baltic Way – Human Chain Linking Three States in Their Drive for Freedom. Documentary heritage submitted by Estonia, Latvia and Lithuania and recommended for inclusion in the Memory of the World Register in 2009. Sissekanne UNESCO maailma mälu registris (inglise keeles).
  15. ↑ Tallinnas avatakse Balti keti mälestuskivi uudised.err.ee, 20. august 2013.
  16. ↑ Europeana 1989 kogumispäevadele toodi üle saja mälestuse Balti ketist Eesti Rahvusraamatukogu, 02.09.2013.
  17. ↑ Ajaloomuuseum avab homme veebinäituse "Balti kett 25" kultuur.err.ee, 18. august 2014.
  18. ↑ Dokumentaalfilm "Balti vabaduse tee" (Läti 2014) ETV, 23. august 2014.
  19. ↑ Balti kett 25: ERR teeb Viljandis toimuvast kontserdist otseülekande Õhtuleht, 2. august 2014.
  20. ↑ UNESCO komisjonid koguvad Balti keti mälestusi uudised.err.ee.
  21. ↑ Okupatsioonide muuseum: Balti keti mälestuslugude kogumine.
  22. ↑ The Baltic Way 1989–2014: Uudised.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Balti_kett&oldid=6751915"