Bartholomeos I

Bartholomeos I
Sünniaeg	29. veebruar 1940 (84-aastane)
Amet	peapiiskop
Autasud	Tuftsi ülikooli audoktor, Viini ülikooli audoktor, Tübingeni ülikooli audoktor, Sherbrooke'i ülikooli audoktor, Vabaduse orden, Vürst Jaroslav Targa I järgu orden, Stara planina orden, Müncheni ülikooli audoktor
Koduleht	http://www.patriarchate.org/biography.html
Autogramm

Bartholomeos I ehk Bartolomeos I (kodanikunimega Dimítrios Archontónis, kreeka keeles Δημήτριος Αρχοντώνης; sündinud 29. veebruaril 1940 Gökçeada saarel Zeytinliköy külas) on 1991. aastast Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh. 2000., 2013. ja 2023. aastal külastas ta Eestit.

Bartholomeos I (2007)

Patriarh Bartholomeus koos paavst Franciscusega Issanda Haua Kirikus Jeruusalemmas

Bartholomeos lõpetas algkooli sünnikohas ja seejärel keskkooli İstanbulis. 1961. aastal omandas ta teoloogiadiplomi Chalki teoloogiaseminaris (uuskreeka keeles Θεολογική Σχολή Χάλκης Theologikí Scholí Chálkis) ning pühitseti 13. augustil 1961. aastal diakoniks.

Aastail 1961–1963 teenis ta Türgi kodanikuna aega Türgi sõjaväes, saades leitnandi auastme.

Konstantinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi teadurina õppis Bartholomeos Roomas Oikumeenilises Idauuringute Instituudis, Bossey oikumeenilises instituudis Šveitsis ja Müncheni ülikoolis, spetsialiseerudes kanoonilisele õigusele.

1968. aastal kaitses ta Rooma Gregoriuse Ülikoolis doktoriväitekirja "Pühade kaanonite ja kanooniliste dekreetide kodifitseerimisest õigeusu kirikus".

1969. aastal sai temast Chalki teoloogiaseminari alldekaan. Seal pühitseti ta 19. oktoobril 1969. aastal preestriks ja ülendati kuus kuud hiljem arhimandriidiks.

1972. aastal määrati arhimandriit Bartholomeos Konstantinoopoli patriarhi kantselei direktoriks. 1973. aastal valis Oikumeenilise Patriarhaadi Püha Sinod ta ühehäälselt Philadelphia metropoliidiks ning 1973. aasta jõulupühal pühitseti Bartholomeos patriarhlikus püha Georgiose katedraalis İstanbulis piiskopiks.

Alates 1974. aasta märtsist on ta Püha Sinodi liige ja 14. jaanuaril 1990. aastal valiti ta ajaloolise linna Chalkedoni metropoliidiks.

2. novembril 1991. aastal valis Püha Sinod pärast patriarh Dimitrios I surma metropoliit Bartholomeose ühehäälselt Konstantinoopoli ehk Uue Rooma peapiiskopiks ja oikumeeniliseks patriarhiks.

Bartholomeos I räägib vabalt kreeka, türgi, itaalia, ladina, inglise, prantsuse ja saksa keelt.

Ta on Idakirikute Kanoonilise Õiguse Seltsi asutajaliige ja oli mitu aastat selle asepresident.

15 aastat oli ta Kirikute Maailmanõukogu usu ja korra komitee liige, 8 aastat sellest asepresident. Bartholomeos osales kolmel Kirikute Maailmanõukogu peaassambleel (neljandal Uppsalas 1968, kuuendal Vancouveris 1983 ja seitsmendal Canberras 1991). Seitsmendal assambleel valiti ta Kirikute Maailmanõukogu Keskkomitee ja Täitevkomitee liikmeks.

Patriarh Bartholomeos I on käinud ametlikul apostellikul visiidil Áthose poolsaare mungavabariigis, Kreeta kirikus, Aleksandria patriarhaadis, Antiookia patriarhaadis, Jeruusalemma patriarhaadis, Moskva patriarhaadis, Belgradis, Bukarestis (kaks korda), Sofias, Thbilisis, Soome õigeusu ja luteri kirikus, Etioopia ida-õigeusu kirikus, Rootsi luteri kirikus, Vatikanis, Saksamaa katoliku ja evangeelses kirikus, Prantsusmaa katoliku kirikus ja oma oikumeenilise aujärje mitmes piiskopkonnas.

Bartholomeos I kutsus kokku kõikide autokefaalsete ja autonoomsete kirikute peade erakorralised kohtumised İstanbulis 1992. aastal ja Pátmosel 1995. aastal.

Lisaks kutsus ta 1992. ja 1994. aastal kokku kõikide Oikumeenilise Patriarhaadi hierarhide erikohtumised İstanbulis.

Ta on Ateena Ülikooli, Moskva Teoloogia Akadeemia ja Bostoni Püha Risti Teoloogiakolledži au-teoloogiadoktor ja Londoni City University, Kreeta ülikooli ja Egeuse Ülikooli (Mytilíni) keskkonnaosakonna aufilosoofiadoktor.

2000. aastal anti talle Maarjamaa Risti I klassi teenetemärk.

Bartholomeos I on Kreeta Õigeusu Akadeemia liige ja Viini Pro Oriente instituudi auliige.

1994. aastal võttis ta vastu erikutse esinemiseks Euroopa Parlamendi presidendilt.

Bartholomeos I on eriti huvitatud keskkonnaküsimustest ning on algatanud mitmeid ettevõtmisi looduse kaitseks.

Tunnustus

• 2013 – Vabaduse orden (Ukraina)