Carcano
Carcano | |
---|---|
Carcano M1891 | |
Tüüp | Poltlukuga vintpüss |
Päritoluriik | Itaalia Kuningriik |
Teenistusajalugu | |
Teenistuses |
1891–1981 (Itaalias) 1891– (mujal) |
Kasutajad | Loend |
Tootmise ajalugu | |
Konstruktor | Salvatore Carcano |
Konstrueeritud | 1890 |
Tootmises | 1891–1945 |
Toodetud ühikuid | 2 063 750 – 3 000 000 |
Tehnilised andmed | |
Kaal | 2,9–3,8 kg |
Pikkus | 915–1285 mm |
Toru pikkus | 450–780 mm |
| |
Laskemoona algkiirus | 700 m/s |
Tõhus laskeulatus | 1000 m |
Söötur | 6-lasuline relvasisene salv, mida laetakse klambritega |
Carcano on Itaalia poltluku ja salvega mitmelasuliste vintpüsside ja karabiinide seeria. Aastal 1891 konstrueeritud mudel kasutas padrunit 6.5×52 mm Carcano (Cartuccia Modello 1895). Selle konstrueeris Torino Armeearsenali ülemtehnik Salvatore Carcano ning selle algne nimi oli Modello (mudel) 91 või lühidalt M91. M91 asendas edukalt vintpüssid Vetterli M1870 ning oli tootmises aastatel 1892–1945. Esimeses maailmasõjas kasutas enamik Itaalia sõduritest M91 vintpüssi (fucile) või karabiini (moschetto). Itaalia ja mõned Saksa sõdurid kasutasid relva M91 ka teises maailmasõjas. M91 kuulus talvesõjas Soome relvastusse, pärast teist maailmasõda on seda kasutanud mitmed regulaar- ja irregulaarväed näiteks Süüria, Liibüa, Tuneesia ja Alžeeria konfliktides.
Itaalia tootis Jaapanile enne teist maailmasõda Tüüp I Carcano vintpüsse. Pärast sissetungi Hiinasse oli kogu Arisaka toodangut vaja Jaapani armees, merevägi kontakteerus relva soetamiseks 1937. aastal Itaaliaga. Tüüp I põhineb Jaapani vintpüssil Tüüp 38 ning kasutab Carcano süsteemi, kuid sellel on Arisaka/Mauseri tüüpi 5-lasuline lehtsalv. Tüüp I oli kasutuses peamiselt Jaapani mereväes ning kasutas padrunit 6.5×50 mmSR Arisaka. Itaalia relvatehased tootsid Jaapanile umbes 60 000 relva Tüüp I.
Relva Carcano M38 kasutas Lee Harvey Oswald John F. Kennedy atentaadiks 22. novembril 1963 Dallases Texases.
Kasutajad
[muuda | muuda lähteteksti]- Albaania[1]
- Austria-Ungari: saadi esimeses maailmasõjas sõjasaagiks, u 49 500 relva modifitseeriti moonale 6.5×54mm Mannlicher–Schönauer.[2]
- Egiptus
- Etioopia Keisririik: captured from the Italian forces in 1896[3] or acquired after World War I.[4] Still in use with irregular forces in the 1950s.[3]
- Hiina Vabariik[5]
- Holland: britid saatsid sõjasaagiks saadud Carcanod Hollandi Ida-India Armeele.[6]
- Horvaatia Iseseisev Riik[7]
- Indoneesia: kasutati Indoneesia rahvusliku revolutsiooni ajal moona nappuse tõttu piiratud koguses.[8]
- Itaalia
- Jaapani Keisririik: ostsid Tüüp I vintpüssid lepinguga.[1]
- Liibüa[9]
- Mali: Azawadi Vabastamise Rahvaliikumine.[10]
- Malta
- Natsi-Saksamaa[11]
- Pärsia
- Rumeenia
- Saksa Keisririik
- Saudi Araabia
- Serblaste, Horvaatide ja Sloveenide Kuningriik: aastal 1921 oli kuningriigil u 11 000 Itaalia M91 vintpüssi. Kahekümnendate alguses tehti ettepanek need Mauserite vastu Itaaliale anda. Ettepanek lükati tagasi aastal 1922 ning relvad jäid Jugoslaaviale aastani 1941.[12] Jugoslvaavia partisanid said vintpüsse ja karabiine M91 ja M91/38 ka sõjasaagiks.[13][14]
- Somaalia
- Soome[1]
- Süüria: M91 karabiinid olid relvajõudude kasutuses pärast 1946. aastal iseseisvumist.[15]
- Tuneesia: M91 vintpüsse kasutas Neo Destour.[16]
- Ühinenud Araabia Vabariik: ostis pärast teist maailmasõda toodetud vintpüssid M38 ning ehitas need ümber moonale 7.92×57 mm Mauser.[17]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Walter, John (25. märts 2006). Rifles of the World. Krause Publications. Lk 273. ISBN 0-89689-241-7.
- ↑ "Italian Carcano Rifles Captured by Austro-Hungary". hungariae.com. Manowar. 28. detsember 2010. Vaadatud 21. veebruar 2015.
- ↑ 3,0 3,1 Scarlata, Paul (1. veebruar 2009). Ethiopian military rifle cartridges part 1: from the Queen of Sheba to Adowa. Shotgun News.
- ↑ Scarlata, Paul (1. märts 2009). Ethiopian military rifle cartridges: Part 2: from Mauser to Kalashnikov. Shotgun News.
- ↑ Chinese Warlord Armies 1911-30 by Philip Jowett, page 22.
- ↑ Scarlata, Paul (aprill 2014). Military rifle cartridges of the Netherlands: from Sumatra to Afghanistan. Shotgun News.
- ↑ Vladimir Brnardic (22. november 2016). World War II Croation Legionaries: Croation Troops Under Axis Command 1941—45. Lk 9. ISBN 978-1-4728-1767-9.
- ↑ https://historia.id/politik/articles/pembantaian-di-perkebunan-karet-Dr92x
- ↑ Carcano Modello 1891 (M91)
- ↑ Small Arms Survey (2005). "Sourcing the Tools of War: Small Arms Supplies to Conflict Zones". Small Arms Survey 2005: Weapons at War. Oxford University Press. Lk 166. ISBN 978-0-19-928085-8. Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 30. august 2018. Vaadatud 30. aprillil 2021.
- ↑ W. Darrin Weaver (2005). Desperate Measures: The Last-Ditch Weapons of the Nazi Volkssturm. Collector Grade Publications. Lk 61. ISBN 0889353727.
- ↑ Bogdanivić, Branko (1990). Puške: dva veka pušaka na teritoriji Jugloslavije. SPORTINVEST, Belgrade. Lk 110–123. ISBN 86-7597-001-3.
- ↑ Scarlata, Paul (1. oktoober 2017). Yugoslav Part II: World War II small arms: an assortment of small arms from friends and foe alike. Firearms News.
- ↑ Vukšić, Velimir (juuli 2003). Tito's partisans 1941–45. Warrior 73. Osprey Publishing. Lk 59. ISBN 978-1-84176-675-1.
- ↑ Scarlata, Paul (veebruar 2010). The military rifle cartridges of Syria. Shotgun News.
- ↑ Scarlata, Paul (november 2012). Military rifle cartridges of Tunisia: from Phoenicians to today. Shotgun News.
- ↑ Chegia, Giovanni; Riccio, Ralph (27. mai 2016). The Model 1891 Carcano rifle : a detailed developmental & production history. Schiffer Military History. Lk 113. ISBN 978-0764350818.