Carmen
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2014) |
|
See artikkel räägib Georges Bizet' ooperist. Teiste tähenduste kohta vaata Carmen (täpsustus) |
"Carmen" on helilooja Georges Bizet' ooper, tema tuntuim teos, mis valmis 1875. aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.
Tänapäeval on "Carmen" üks populaarsemaid oopereid, mida mängitakse ooperiteatrites üle maailma. Bizet ise ei näinud "Carmeni" edu. Esietendusel vilistati ooper välja ja kriitikud andsid sellele ühemõtteliselt hävitava hinnangu. Kolme kuu pärast Bizet suri. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tšaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks – lõpuks muutis publik "Carmeni" üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks.
Sisu
[muuda | muuda lähteteksti]Olles mõjutatud Giuseppe Verdi loomingust, kirjutas Bizet "Carmeni" peaosa metsosopranile. Oma sisult on ooper väga traagiline. Ooperilaval on inimesed otse rahva hulgast: vabrikust, külast, mustlaslaagrist, salakaubavedajate keskelt, härjavõitluse areenilt. Tegevuskohaks on Hispaania. Sellel värvikal taustal hargneb mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Josed, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma sundida. Carmen keeldub ja Jose tapab ta.
Sünopsis
[muuda | muuda lähteteksti]I vaatus
[muuda | muuda lähteteksti]Kaunis väljak Sevillas sigaretivabriku, valvurihoone ja sillaga. Morales ja sõdurid igavlevad vahipostil. Ilmub Micaëla, kes otsib oma kihlatut Joséd. Sattudes vastakuti häbematute sõduritega, kes teda oma seltskonda ihkavad, on tüdruk sunnitud põgenema. José läheneb uue vahtkonna koosseisus, neid imiteerib tänavalaste koor. Tehasest ilmuvad tänavale sigaretitüdrukud, kes tervitavad neist võlutud sõdureid.
Üksnes José on tüdrukute suhtes ükskõikne. Saabub ka mustlastüdruk Carmen. Lummatud mehed küsivad talt, millal ta neisse armub. "Ma armastan meest, kes mind ei armasta", on Carmeni vastus. Kui teda ärgitatakse endale armukest valima, viskab ta Joséd lilleõiega. José tardub paigale, kuni saabub Micaëla, kel on noormehele edasi anda kiri ja suudlus tema emalt. José meenutab igatsusega kodu. Kohe, kui Micaëla lahkub, kostavad tehasest karjed ja naised tormavad välja. Don José ja tema ülem Zuniga avastavad, et tekkinud segaduses on süüdi Carmen, kes kakluse käigus lõikas noaga teise naise nägu. Zuniga üritab Carmenit üle kuulata, ent too keeldub küsimustele vastamast ja laulab üleolevalt mustlaste rahvalaulu. Vihastudes annab Zuniga Joséle korralduse naine vahistada ja türmi viia. Carmen võrgutab José, lauldes, et ta läheb oma sõbra "Lillas Pastia" kõrtsi lõbutsema, ning meelitab meest endaga kaasa tulema. Lubades oma armastuse Joséle kinkida, veenabki ta lõpuks meest, et too laseks tal põgeneda. Carmen jooksebki minema ja José vahistatakse kurjategija abistamise eest.
II vaatus
[muuda | muuda lähteteksti]Õhtu "Lillas Pastia" kõrtsis, kus peatuvad salakaubavedajad. Carmen ja tema sõbrannad Frasquita ja Mercedes laulavad ja tantsivad. Carmen saab teada, et José vabanes arestist ja on kindel, et noormees tuleb tema juurde. Zuniga üritab Carmenile külge lüüa, ent tüdruku mõtteid köidab vaid Don José. Kunded tervitavad innukalt matadoor Escamillot. Mees laulab toreadoori laulu ja teeb samuti Carmenile silma. Carmen aga keeldub ka tema lähenemiskatsetest. Salakaubavedajad Dancairo ja Remendado arutavad oma plaane Carmeni ja tema sõbrannadega. Carmen keeldub nendega liitumast, sest ta suudab vaid Joséle mõelda. Saabub rahvalaulu laulev José ja nad jäävad Carmeniga kahekesi. Carmen ärritab Joséd juttudega oma tantsimisest. Siis tantsib ta üksnes mehele. Ent neid segavad kaugelt kostvad trompetihelid, mis kutsuvad sõdureid tagasi kasarmusse. Kui José hakkab lahkuma, Carmen ägestub, ja mees on sunnitud naisele oma andumust kinnitama. Carmen ütleb, et kui José teda tõeliselt armastab, siis liitub ta salakaubavedajatega. Mees keeldub ja astub uksest välja, sattudes ühtäkki vastakuti Zunigaga, kes tahab samuti koos Carmeniga aega veeta. Armukadedushoos tõmbab ta oma mõõga välja ja ründab kõrgemat ohvitseri, ent mustlased väldivad kahevõitlust – võtavad mõlemalt mehelt relvad ja viivad Zuniga eemale. Nüüd on José sunnitud koos Carmeniga põgenema.
III vaatus
[muuda | muuda lähteteksti]Mäekuru, kus salakaubavedajad kaljumäestikku ületades peatuvad. José saabub koos salakaubavedajatega, aga Carmen ei armasta teda enam. Tema püsimatu süda kuulub nüüd hoopis Escamillole. Carmen, Frasquita ja Mercedes panevad kaarte. Frasquita ja Mercedes näevad oma tulevikus armastust ja romantikat, rikkust ning luksust, kuid Carmeni kaardid kuulutavad talle peatset surma. Salakaubavedajad kavandavad oma tegevust. Saabub Micaëla koos teejuhiga, et leida üles José. Ta peidab end kaljuseinte vahele. Saabub Escamillo, kes reedab Joséle, et on Carmenist sisse võetud. Salakaubavedajatel õnnestub napilt verevalamine ära hoida. Escamillo lahkub, kuid kutsub Carmeni ja salakaubavedajad härjavõitlust vaatama. Micaëla jookseb varjust välja ja räägib Joséle, et ta ema soovib teda näha. Algul keeldub mees koju naasmast, ent kuuldes, et ema on suremas, annab ta järele. Vandudes, et ta Carmeni juurde naaseb, lahkub José koos Micaëlaga. Kaugusest kostab Escamillo laulu. Carmen jookseb hääle suunas.
IV vaatus
[muuda | muuda lähteteksti]Väljak Sevilla areeni ees. Elanikkond valmistub härjavõitluseks ja tervitab saabuvat matadoori ja ta abilisi, kartmatuid härjavõitlejaid. Carmen lubab end Escamillole, juhul kui too peaks võidukalt naasma. Frasquita ja Mercedes hoiatavad Carmenit, et rahva hulgas liigub ringi José ja et ta kavatseb Carmeni tappa. Enne kui Carmen areenile jõuab, satubki ta vastakuti kahvatu ja meeleheitel Joséga. Viimast korda nõuab mees ta armastust ja truudust. Kui Carmen viskab Joséle näkku talle kingitud sõrmuse, kaotab mees enesevalitsuse ja pussitab Carmenit südamesse. Naine sureb samal hetkel, kui Escamillo areenil võidu saavutab. Pealtvaatajad lahkuvad areenilt ja murtud José tunnistab oma teo kõigi ees üles, hüüdes "Ah Carmen! Ma Carmen adorée!"