Mine sisu juurde

Cromatico

Allikas: Vikipeedia
"Cromatico" öises valguses

"Cromatico" (itaalia keeles 'kromaatiline') on Tallinna lauluväljakul asuv püsiv monument. Seda tuntakse ka Chromaticu, Kõlakoja, Oreli ja Tuulekoja nimega. Lauluväljaku pargialal asuv heliskulptuur "Cromatico" on akustiline installatsioon.

"Cromatico" ehitati 2011. aastal Euroopa kultuuripealinn Tallinna eriprojektina. Teostaja rahastaja oli Nordecon Betoon koostöös Euroopa kultuuripealinna "Tuned city Tallinn" projektiga. Monumendi arhitekt on uruguaylane Rosario Nuin ja autor saksa kunstnik Lukas Kühne. Autor peab oluliseks installatsiooni koha peale vaatama minemist, sest siis on sellel suurem mõju. Monument on Kühne arvates hea näide sellest, kuidas iga ruumi on võimalik kõlama panna. Autor on loonud sarnase monumendi, "Cromatico" väiksema õe "Tvisögur" ka Islandile.

Lukas Kühne on saksa heliskulptor, keda tuntakse tänu tema loodud helile reageerivatele betoonkambritele. Kühne on loonud skulptuure ja monumente Eestis, Soomes, Islandil, Saksamaal ja Uruguays. Kõige kuulsamad tööd on 2011. aastal avatud "Cromatico" Tallinnas, 2012. aastal valminud "Tvisögur" Seyðisfjörðuris Islandis ja 2014. aastal loodud "Organum" Hailuotos Soomes.

Kontseptsioon

[muuda | muuda lähteteksti]

"Cromatico" koosneb 12 betoonkambrist, mis kõik koos kujutavad klaveri ühe oktavi ulatuses noote. Monument on ehitatud betoonist ning on 30 kuupmeetri suurune. Visuaalselt kujutab installatsioon klaveri musti ja valgeid klahve. Nagu ka klaveril, on monumendil igal klahvil ehk betoonkambril oma helikõrgus. Igale helile on kambri laes vastava noodi tähis vahemikus F–E. Kambri mõõtmed on võetud inimese proportsioonidest. Kõige madalam kamber on noodil E (164 Hz) – 2,21 meetrit ja kõrgeim noodil F (88 Hz) – 4,04 meetrit. "Cromatico" aitab tunnetada, kuidas ümbritsev keskkond vastu kajab, sõltuvalt helikõrgusest ja ruumi suurusest. Monument on sobiv atraktsiooni igas vanuses külastajale. Seal saab laulda, mängida ja kambrist kambrisse kõndida.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]