Daugavpilsi kindlus
See artikkel räägib Lätis Daugava ülemjooksul asunud Daugavpilsi (Dünaburgi) kindlusest; Daugava alamjooksul Riia linna juures, Daugava suudmes Daugavgrīvas (Dünamündes) asunud kindluse kohta vaata artiklit Daugavgrīva kindlus. |
Daugavpilsi kindlus (ka Dünaburgi kindlus) on kindlus Daugavpilsi linna territooriumil Lätis. See asub põhiliselt Daugava jõe põhjapoolsel kaldal Cietoksnise (Kindluse) linnaosas, osalt ka Daugava jõe lõunapoolsel kaldal Grīva linnaosas.
Kindlust hakati rajama aastal 1810, kuigi plaanid sinna kindlus rajada pärinevad juba aastast 1772. Kindluse rajamisel töötas vahetustega 10 000 töölist. Kindluse valmimist segas tublisti 1812. aasta isamaasõda, pooleliolevat kindlust ründas 28 000 mehe suurune Prantsusmaa armee, kindlust kaitses 3300 venelast, kellele oli toeks 200 kahurit. Kuigi esimese rünnaku lõid vene väed tagasi ja Prantsuse väed suundusid Połacki poole, kavatsedes Daugava ületada ja sellest piirkonnast põhja pool rünnaku korraldada, järgnes hiljem teine rünnak ja kindlus langes. Daugavpilsi 6000 mehe suurune Prantsuse garnison lahkus ilma lahinguteta seoses Prantsuse põhijõudude taganemisega. Kindluse ehitised said lõplikult valmis aastal 1878.
Daugavpilsi kindlus hoidis kontrolli all kõige kiiremat maismaateed Peterburi linna ja enamiku Euroopa riikide vahel, seega rajati kindlus hoolega ja see oli üks 19. sajandi modernsemaid kantse Venemaa keisririigis. Peaaegu valmis kindlus pandi proovile aastal 1863. aastal, mil seda ründasid Poola ülestõusnud, aga kindlust neil vallutada ei õnnestunud.
Esimeses maailmasõjas püsis rinne pikka aega Daugavpilsi all paigal, tuues kaasa suuri purustusi linnas ja selle ümbruskonnas.
Peale seda, kui Poola ja Läti väed Daugavpilsi 1919. aasta detsembris ja 1920. aasta jaanuaris peetud Daugavpilsi lahingus piirkonna vallutasid, kasutas kindlust Läti sõjavägi. Aastal 1923 püstitati sinna mälestusmärk aastal 1863. aastal kindluses hukatud Leon Platerile.
Teise maailmasõja ajal asus kindluses Saksa sõjavangide laager Stalag 340. Selleks ajaks oli kindlus juba vananenud ja kui Nõukogude Liit piirkonna vallutas, siis ei võtnud ta kindlust enam kindlusena kasutusele.
Kindluse territooriumil asus Daugavpilsi Sõjalennukite Tootmise Kõrgem Kool (lühendatult DVVAIU). Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on kindlusest saanud tavaline Daugavpilsi linnaosa. Kindluse ehitisi restaureeritakse.
Daugavpilsi kindluse komandandid 1810–1917
[muuda | muuda lähteteksti]- 1810–1813 kindralmajor Gavrila Petrovitš Ulanov
- 1813–1816 polkovnik Georg Leonhard Christoph von Richter
- 1816–1822 kindralmajor Fjodor Fjodorovitš Padeiski
- 1822–1846 polkovnik (a-st 1822 kindralmajor, a-st 1837 kindralleitnant) Gustav von Helwig
- 1846–1862 kindralmajor (a-st 1847 kindralleitnant) Andrei Mihhailovitš Simborski
- 1862–1863 kindralleitnant Aleksandr Ossipovitš Iolšin
- 1863–1863 Vassili Nikolajevitš Kuzmin
- 1863–1866 kindralleitnant Rudolf von Schulmann
- 1866–1879 kindralleitnant Pavel Aleksejevitš Voronov
- 1879–1882 kindralleitnant Boriss Gerassimovitš Kutnevitš
- 1882–1884 kindralmajor (a-st 1883 kindralleitnant) Georgi Vassiljevitš Pilenko
- 1884–1896 kindralleitnant Pjotr Moissejevitš Grum-Gržimailo
- 1896–1897 kindralmajor Konstantin Vassiljevitš Klimenko
- 1897–1900 kindralmajor Nikolai Matvejevitš Gorbenkov
- 1900–1906 polkovnik (a-st 1901 kindralmajor) Vladimir Fjodorovitš Pljutsinski
- 1906–1917 kindralmajor (a-st 1911 kindralleitnant) Ivan Nikolajevitš Lvov
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Kindluse väravad
-
Kindluse väravad
-
Kindluse väravad
-
Kahur aastast 1877
-
Kindluse bastionid
-
Kindluse väravad
-
Hooned kindluse territooriumil
-
Hooned kindluse territooriumil
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Daugavpilsi kindlus |
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- "Jalutuskäik Daugavpilsi kindluses. Turisti teejuht". Koostanud Artjoms Mahļins ja Henrihs Soms, eesti keelde tõlkinud Margus Konnula, konsultant Robert Treufeldt. Daugavpils 2014