Eesti-Soome kirjandussuhted

Eesti-Soome kirjandussuhted on olnud heitlikud, sest neid on mõjutanud poliitilised suhted ja kultuurisuundumused kummalgi maal. Kirjandussuhteid on arendatud kirjavahetuste, isiklike kontaktide, vastastikuse tõlkimise ja kirjandusürituste kaudu.

Kirjandussuhete esialgsel etapil organiseeritud läbikäimist ei olnud, alles 1920.–1930. aastail said teoks ka esimesed vastastikused ametlikud kirjandusdelegatsioonide vahetused. 1930. aastal külastas Soome Kirjanike Liidu kutsel Soomet Eesti Kirjanikkude Liidu seitsmeliikmeline esindus. Järgmisel aastal saabus Eesti Kirjanikkude Liidu kutsel Soomest Eestisse vastukülaskäigule kaheksaliikmeline soome kirjanike delegatsioon. Kui Saksamaa Eesti okupeeris, siis Eesti-Soome kirjanduslikud kontaktid praktiliselt katkesid, ehkki ilmus mõningaid raamatuid, mis andsid poliitilisi hinnanguid kummagi riigi olukorrale (Soomes Mika Waltari; Eesti poolelt Jaan Siiras, "Viro neuvostokurimuksessa", mis ilmus Soomes soomekeelsena aastal 1942). Aastatel 1950–1960 küll isiklik läbikäimine kahe riigi kultuuritegelaste vahel elavnes, kuid suuremaid üritusi, mis võimaldaksid rääkida kultuurisuhete edendamisest organisatsioonide kaudu, ei olnud. Olulised positiivsed muutused kirjanduslikes suhetes algasid 1970. aastatel.

Kirjandussuhted 1970.–1980. aastatel

1972. aastal käis Soomes Eesti kirjanike delegatsioon. Selle visiidi käigus tutvuti lisaks kirjanikele ka Soome kultuuriorganisatsioonidega, nagu Eino Leino Selts, Nuori Voima, jm. Kirjandussuhete arendamine teiste maadega käis neil aastatel tihti Nõukogude Liidu (üleliiduliste) kirjandusorganisatsioonide kaudu. Soome estofiilid kasutasid kontaktide loomiseks ja hoidmiseks ka Nõukogude Liidu Helsingi kultuuriesinduse võimalusi.

1970.–1980. aastatel osutasid eesti kirjandusinimestele olulist organisatsioonilist ja isiklikku tuge soome estofiilid, nagu Pirkko Huurto, Raili Kilpi, Kaisu Lahikainen, Kai Laitinen, Eva Lille, Tapio Mäkeläinen, Saul Nieminen, Eeva Niinivaara, Juhani Salokannel, Anja Salokannel, Jouko Vanhanen, Juha Virkkunen jt. Kirjandussuhete elavnemisele ja konkreetsete ühisprojektide realiseerimisele andis tugeva tõuke 1982. aastal Soomes asutatud Friedebert Tuglase Selts, millel lisaks keskusele Helsingis tekkisid osakonnad mitmel pool üle Soome. Ühisüritusi aitasid korraldada ka Soome Kirjanike Liit, kirjanike ühendus Pirkkalaiskirjailijat jt.

Aktiivselt kirjanduse tutvustamisega tegelenud eesti kirjanikke on toetatud ka stipendiumidega. 1982. aastal asutas Tuglase Selts Eeva Niinivaara stipendiumi. Kultuurisündmuseks kujunesid Friedebert Tuglase 100. sünniaastapäeva tähistamine Soomes aastal 1986 ja Soomerootsi Kirjanike Liidu 10-liikmelise delegatsiooni ametlik külaskäik Eestisse aastal 1988.

Luulesild

Kultuuriürituste korraldamisele on avaldanud tugevat mõju riikide poliitiline kord ja ideoloogiline hoiak. 1980. aastate algupoolel tugevnes Eesti NSV-s Karl Vaino juhitud kohalike okupatsioonivõimude surve, millega taotleti Soome ideoloogilise mõju kahandamist, kahe rahva suhtluse ning Soome televisiooni vaatamise vähendamist.

Okupatsioonivõimude kiuste süvenesid kirjandussuhted oluliselt aastal 1982, mil Soome Friedebert Tuglase Seltsi eestvõttel toimus Helsingi Ülikooli aulas kirjandussuhtluse seisukohalt pöördelise tähendusega eesti luule õhtu "Tuule lapsed" (Betti Alveri samanimelise luuletuse järgi), mida juhtisid Kalle Kurg ning Juha Virkkunen ja kus tuhandepealisele publikule esinesid Jaan Kross, Viivi Luik, Kersti Merilaas, Ellen Niit, Paul-Eerik Rummo ja Aleksander Suuman.

1983. aastal, pärast seda kui oli toimunud soome kirjanike külaskäik Eestisse seoses ajakirja Looming 60. aastapäevaga, toimus soome kirjanike esinemine Tallinnas. Eesti kirjanike õhtu "Tuule valgel" (Debora Vaarandi luuletuse järgi) toimus 1984. aastal Helsingis, millele järgnes esinemine Tamperes Soome TV2-s. Kalle Kure ja Juha Virkkuneni juhtimisel esitatud luulekavas osalesid Lehte Hainsalu, Ene Mihkelson, Aino Pervik, Arvi Siig, Debora Vaarandi, Juhan Viiding ja Valeeria Villandi. Toimus ka kirjandusseminar, millel tegid ettekanded Aksel Tamm, Heino Puhvel, Kalju Saaber, Kai Laitinen, Juhani Salokannel ja Hannu-Pekka Lappalainen.

Samas vaimus luuleõhtuid toimus Soomes ja Eestis ka aastatel 1985 ja 1986. Nende ürituste kaudu läks kujundi "soome sild" eeskujul käibele väljend "luulesild" – runosilta. 1940. aastal kasutati kujundit runosilta ajakirjas Heimotyö 3, 51–56 ilmunud kirjutises "Suomen-Eestin runosilta". Samale kujundile on lähedane ka Eesti Televisioonis olnud saate "Sävelsilta" pealkiri.

Tõlkimine

19. sajand

Tõlkimine eesti keelest soome keelde ja ümberpöördult algas 19. sajandi keskel. Esimene soomendatud eesti raamat oli Pietari Hannikaise tõlgitud "Eesti muinasjutte" (kolm Friedrich Robert Faehlmanni müüti ja neli eesti rahvamuinasjuttu), mis ilmus 1847 Mikkelis. Soomes ilmus peagi ka esimene eesti kirjanduse ülevaade, August Ahlqvisti "Eesti uuemast kirjandusest" (1856), millega kaasnes väike tõlkenäidete antoloogia.

Soome kirjanike loomingust eestindati esimesena aastal 1881 aastal ilmunud Kaarlo Suomalaise "Novellad ehk uudisjutud", mille tõlkis Paul Undritz. Näeb trükivalgust ka esimene kogumik, milleks oli "Soome uudisjutud" kolmes vihus (1882–1885). Koos perioodikas ilmunuga avaldati 19. sajandil eesti keeles ühtekokku umbkaudu 350 soome kirjanduse üksikpala." Teiste hulgas jõudsid eesti keelde Matthias Johann Eiseni vahendatuna "Kalevala" ja Aleksis Kivi näidend "Öö ja päev" (1884 teatris Vanemuise). Eesti kirjanduse soomendustest olid olulised Lydia Koidula jutustus "Ojamölder ja temma minnia", Eduard Bornhöhe "Tasuja", Lilli Suburgi "Liina" ja Kaarle Krohni koostatud "Eesti muinasjutud ja muistendid".

1900–1940

Sajandi alguses said Eestis soome kirjanikest kõige tõlgitavamateks Juhani Aho (1930. aastateni 15 raamatut) ja Aino Kallas (üks läbi aegade kõige tõlgitumaid autoreid), mitmeid teoseid ilmus Minna Canthilt, Johannes Linnankoskilt ja Eino Leinolt. Soome keelde hakati tõlkima ka uuemat ja senisest kunstiväärtuslikumat eesti kirjandust, mida esindasid Eduard Vilde ("Koidu ajal", "Mahtra sõda", "Mäeküla piimamees", näidend "Pisuhänd") ning Friedebert Tuglas (novellikogud "Vilkuv tuli" ja "Saatus").

Rohkesti ja suhteliselt läbimõeldult hakati soome kirjandust avaldama iseseisva Eesti Vabariigi päevil. 1920.–1930. aastail ilmus Eestis tõlgetena sadakond soome kirjanike raamatut. Jätkati Juhani Aho ja Aino Kalda, Johannes Linnankoski, Minna Canthi ja Eino Leino eestindamist, lisandusid Arvi Järnefelt, Johannes Lehtonen, Frans Eemil Sillanpää, Ilmari Kianto, Santeri Ivalo, Pentti Haanpää, Mika Waltari, Hilja Valtonen, varasemast kirjandusest Friedebert Tuglase tõlkes Aleksis Kivi "Seitse venda" (viimane avaldati eesti keeles esmakordselt eri väljaandena 1924, kui romaan oli jõudnud ilmuda üksnes rootsi ja saksa keeles) ja "Nõmmekingsepad". Väärtkirjanduse kõrval ilmus ka mõningaid selliseid proosateoseid, millel erilist väärtust ei olnud. Luuleraamatutest ilmus sõja eel Eestis vaid paar eestindust.

Soomes vahendati nende aastate jooksul kümmekond eesti kirjandusteost, tähelepanuväärseimad nende hulgas Ida Grünthali soomendatud Anton Hansen Tammsaare "Kõrboja peremees" ning Erkki Reijose tõlgitud "Tõe ja õiguse" I ja V osa, Mait Metsanurga "Ümera jõel", August Gailiti "Karge meri" ja Richard Janno "Metsmees". Tähelepanuväärseim on nende aastate väljaannetest Elsa Enäjärvi-Haavio koostatud ja eessõnaga antoloogia "Eesti runotar" (1940).

1940–1949

Saksa okupatsiooni ajal ilmus Eestis soome kirjandusest üksnes Aleksis Kivi "Seitsme venna" tõlke järjekordne kordustrükk, ajakirjanduses ilmunud eestinduste seas oli Tartu Postimehe joonealusena ilmunud Mika Waltari lühiromaan "Antero ei tule enam tagasi".

Soomes jätkus ka sõja-aastatel eesti kirjanduse tõlgete avaldamine. Paarkümmend aastat avaldati Soomes peaaegu eranditult väliseesti kirjanike teoseid: August Mälgult, Albert Kivikaselt "Nimed marmortahvlil" ja August Gailitilt "Toomas Nipernaadi", aga proosat veel ka Karl Ristikivilt, Ilmar Talvelt, Gert Helbemäelt, koguni viis raamatut Valev Uibopuult. Avaldatud teoste hulgas oli ka üks luuletuskogu – Bernard Kangro "Leegitsev jälg".

Väliseesti kirjastused alustasid samuti soome kirjanduse eestinduste avaldamist kümmekond aastat varem kui seda Eestis tehti (Rootsis ja seejärel Kanadas tegutsenud kirjastus Orto jt.). Eestindatuna ilmusid Aino Kalda, Frans Eemil Sillanpää, Juhani Aho, Jorma Korpela, Eva Kilpi, Pentti Holappa, Olavi Siippaineni, Mauri Sariola ja Hilja Valtoneni teosed. Sõjajärgsetel aastatel jõudis soome lugejani, ehkki lühendatult, Helmer Winteri ladusas soomenduses Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg".

1950. aastad

Nõukogude okupatsiooni ajal hakati Eestis soome kirjanduse tõlkeid avaldama alles alates 1955. aastast, siis ilmus Aleksis Kivi "Seitsme venna" neljas trükk. Seejärel hakkas ilmuma soome kirjandusteoste varasemate tõlgete uustrükke ja tähelepanuväärsel hulgal uustõlkeid, viimaste hulgas mahukaid proosavalikud Maiju Lassilalt ja Pentti Haanpäält.

1960.–1970. aastad

1960. aastate keskpaigast, kui ka eesti kirjandus elas üle mitmeid sisemisi muutusi ja uuendusi, avardus ka Harald Lepiku poolt tõlgitavate autorite ja teoste valik ning skaala. Nii hakkasid tema vahenduses Veikko Huovise, Aapeli Pälsi, Sakari Pälsi, Väinö Linna, Toivo Pekkase ja Sylvi Kekkose, Olli Larni ja Martti Larni kõrval ilmuma ka näiteks Veijo Mere, Antti Hyry, Paavo Haavikko ja Volter Kilpi proosateosed. Harald Lepiku kõrval olid selleks ajaks asunud soome väärtkirjandust tõlkima mitmed teisedki ja nii laienes tõlkevalik tunduvalt. Eesti keelde jõudsid neil aastatel ka Marja-Liisa Vartio, Anu Kaipase, Pentti Holappa, Juha Mannerkorpi, Eeva Tikka, Kerttu-Kaarina Suosalmi ja hiljem mitme teisegi teosed.

Pärast Soome presidendi Urho Kaleva Kekkose Eesti-visiiti 1964. aastal lõppes pagulaseesti kirjanike tõlkimine ja väljaandmine Soomes ja hiljem on väliseesti kirjanduse osakaal soomendatud kirjanduse osas olnud tagasihoidlik. 1960.–1970. aastatel anti soome keeles esialgu välja klassikalist eesti kirjandust, nagu Friedebert Tuglast, Anton Hansen Tammsaaret ja Oskar Lutsu, aga ka üksikuid tollases Nõukogude Eestis tunnustatud kirjanike teoseid.

Murranguline aeg eesti-soome tõlkesuhetes oli 1960. aastate lõpul, kui Soomes ilmus kaks antoloogiat. "Soome lahe tagant" (1968; koostajad (Eva Hyvärinen-Lille ja Endel Mallene) tutvustas soomlastele kolme neile senitundmatu kirjaniku kaudu vahepeal uuenenud eesti proosakirjandust. Valituteks olid Mati Unt, Arvo Valton ja Enn Vetemaa. Soomes jätkas Arvo Turtiaise ja Raili Kilpi toimetatud "20 nüüdiseesti luuletajat" (1969) eesti luule esitlemist sealt, kus Elsa Enäjärvi-Haavio "Eesti runotar" oli lõpetanud – Betti Alverist ja tema põlvkonnast Paul-Eerik Rummo ja Jaan Kaplinskini. Valikkogu oli tähelepanuväärne ka selle poolest, et siin esinesid kõrvuti niihästi väliseesti kui ka kodueesti luuletajad. Ülepea hakati just sõjajärgsetel aastatel ka luule vastastikusele tõlkimisele suuremat tähelepanu osutama. Üha enam olid tähelepanu all erinevad kirjanduslikud suundumused ja põlvkonnad.

Eestis ilmus sõjajärgsetel aastatel järjekindlaima soome luule eestindaja Debora Vaarandi vahendusel lugeja ette terve hulk soome luuletajaid. Iseseisvad kogud ilmusid Aleksis Kivilt, Aino Kaldalt ja Eino Leinolt, Katri Valalt, Edith Södergranilt, Arvo Turtiaiselt ja Elvi Sinervolt, Tuomas Anhavalt, Paavo Haavikkolt, Pentti Saarikoskilt ja Hannu Mäkelält. Nelja luuletaja – Paavo Haavikko, Väinö Kirstinä, Eeva-Liisa Manneri ja Pentti Saarikoski – luulevalimik anti aastal 1967 välja Paul-Eerik Rummo ja Ly Seppeli tõlkes.

Uute autoritena said Eestis tuntuks prosaistid Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno Paasilinna, Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Daniel Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu.

1980. aastad

Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980. aastad. Kui siiani oli soome kirjandust eesti keelde tõlgitud tunduvalt rohkem kui eesti kirjandust soome keelde, siis nüüd vastastikune vahendamine tasakaalustus ning oli aastaid, mil eesti kirjandust tõlgiti soome keelde koguni rohkem kui soome kirjandust eesti keelde. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatu lemmik Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt, Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ülo Tuulik jt.

Kui proosa vallas on tõlgitud Eestis soome kirjanikke jätkuvalt ja tunduvalt rohkem kui eesti autoreid Soomes, siis luule osas ei ole Eestis siiani niisuguseid ülevaatlikke antoloogiaid soome luulest, nagu neid on Soomes eesti luulest mitu. Valikantoloogia "Kui palju on maailmas värve. Valik soome nüüdisluulet" (koostanud Endel Mallene) sisaldas esindusliku valiku Viljo Kajavalt, Elvi Sinervolt, Eeva-Liisa Mannerilt, Eila Kivikk'aholt, Kirsi Kunnaselt, Lassi Nummilt, Mirkka Rekolalt, Ralf Nordgrenilt, Pentti Saaritsalt, Tommy Tabermannilt, Arja Tiainenilt ja Ilpo Tiihonenilt. Lisaks "Eesti runotarile" ja "20 nüüdiseesti luuletajale" ilmus 1984. aastal kolmaski mahukas eesti luule valikkogu – Pirkko Huurto ja Paul-Eerik Rummo koostatud "Uute sulgede kasvamine". Ilmusid ka Marie Underi, Debora Vaarandi, Ellen Niidu, Jaan Kaplinski, Hando Runneli ja Juhan Viidingu luulevalimikud.

Soomerootsi kirjanduse tõlkimine

1980. aastaist on Eesti kirjastajate ja tõlkijate tähelepanu all järjest enam ka soomerootsi kirjandus. Lisaks Edith Södergranile on eesti keeles ilmunud Elmer Diktoniuse luuletuste ja aforismide kogu ning Lars Huldéni valitud luuletused, samuti Hagar Olssoni, Ralf Nordgreni, Christer Kihlmani, Bo Carpelani, Märta Tikkase, Johan Bargumi jt proosateoseid.

1990. aastad

1991. aastal avaldati eesti keelde tõlgituna antoloogia "Kümme nüüdissoome luuletajat" (koostaja Joel Sang).

2000. aastad

2000. aastad torkavad silma sellega, et eesti keelde tõlgitud teoste spekter avardus oluliste teostega soome filosoofilisest kirjandusest ja teabekirjandusest, mille autorite seas on soome mõtlejad Pekka Himanen, Esa Saarinen, Eero Paloheimo. Areenile ilmus uus tõlkijate põlvkond (Jan Kaus, Eeva Park jt), kes on pööranud tähelepanu nooremate soome autorite eestindamisele. 2004. aastal avaldati Jan Kausi koostatud soome noorte autorite luuleantoloogia (Olli Heikkonen, Jouni Inkala, Riina Katajavuori, Jyrki Kiiskinen, Tapani Kinnunen, Tomi Kontio, Timo Lappalainen, Saila Susiluoto, Panu Tuomi, Johanna Venho.) Kirjandusuhete täisväärtuslikeks kujunemist on oluliselt mõjutanud Soome Kirjandusteabe Keskuse (FILI) loodud võimalused tõlkijate eneseharimiseks, suhtluseks ja tasustamiseks. FILI on korraldanud seminare soome luule, proosa ja teabekirjanduse tõlkijatele eesti keelde: 2005. aastal Käsmus ja 2010. aastal Käsmus ja Helsingis. Helsingis peetud 2012. aasta rahvusvahelisele tõlkijate konverentsile "Tõlkija sõna", kus osales soome kirjanduse tõlkijaid 31 keelde, kutsuti Eestist Kalle Kurg, Piret Saluri ja Anu Saluäär ning noorematest Kadri Jaanits ja Ave Leek.

Tõlkijad

Soome keelde tõlkijad

Soomes on olulised eesti kirjanduse tõlkijad olnud Kaisu Lahikainen, Hannu Oittinen, Eva Lille, Juhani Salokannel, Jouko Vanhanen, Juha Virkkunen.

Eesti keelde tõlkijad

Eesti olulisemad soome kirjanduse tõlkijad on August Annist, Maimu Berg, Kalle Kurg, Harald Lepik, Endel Mallene, Ellen Niit, Paul-Eerik Rummo, Piret Saluri, Ly Seppel, Debora Vaarandi.

Kirjandus

• Rudolf Põldmäe. "Eesti ja Soome kirjanduslikest sidemetest 1920-30-ndail aastail." – Looming 1970, nr ?, lk 1229–1236.
• Georg Kurman. Literatures in Contact: Estonia and Finland. New York, Estonian Leaned Society in America 1972. 196 p.
• "Soome kirjandus eesti keeles. Suomen kirjallisuus eestiksi. Raamatud 1881–1978." (Eesti ja soome keeles.) Eessõna: Nigol Andresen. Koostanud Vaime Kabur, E. Loddes. Tallinn, Eesti NSV Kultuuriministeerium, Fr. R. Kreutzwaldi nim. Eesti NSV Riiklik Raamatukogu 1979
• Toivo Kuldsepp. ""Suomen siltaa rakentamassa. Viron kirjallisuuden esittely ja vastaanotto Suomessa. "Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 1986. 172 s. ISBN 951-717-437, 3. ISBN 0357-2978
• Kalle Kurg. (Intervjuu eesti-soome kirjandussuhetest ja 1980. aastatel toimunud kirjandusüritustest.) – "Kirjanduse jaosmaa." Koostanud Endel Mallene. Tallinn, Eesti Raamat 1987, lk 68–76.
• "Kultuurisild üle Soome lahe: Eesti-Soome akadeemilised ja kultuurisuhted 1918–1944" (Artiklikogumik. Koostaja Sirje Olesk. Autorid: A. Eelmäe, R. Grünthal, H. Ilomäki, O. Kurs, K. Laitinen, A. Lange, R. Majamaa, S. Olesk, M. Orav, R. Pohjola, T. Rosenberg, H. Sepp, S. Suhonen, S. Zetterberg, M. Veiderma). Arhiivimaterjalidel põhinevad süvavaatlused erialati ning sissevaated F. Tuglase, A. Annisti, A. Orase, V. Grünthal-Ridala, M. Haavio-P. Mustapää, A. R. Cederbergi, E. Enäjärvi-Haavio jt) elutöösse.) Tartu, Eesti Kirjandusmuuseum 2005. ISBN 9949-418-24-0
• Eva Lille. "Löytöretkiä Viroon." [2] – Tuglas-seuran jäsenlehti 2007, nr 3, lk 18
• Heikki Rausmaa. "Tuglaksen tuli palaa. Tuglas-seuran ja suomalais-virolaisten suhteiden historiaa". Helsinki, Suomalaisen Kirjallisuuden Seura 2007. (Eesti keeles lisandustega: "Tuglase leek loidab: Tuglase Seltsi ja soome-eesti suhete ajalugu". Tõlkinud Joel Sang. Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2008)

Välislingid

• Endel Mallene. "Eesti-Soome kirjandussuhete heitlik tee." [3] Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus (SURI)/ Arhiiv
• Eesti kirjanikud Soomes: intervjueeritav ajakirja Looming peatoimetaja Kalle Kurg [4] – AK filmikroonika 1958–1991
• Soome-Ugri Rahvaste Infokeskus (SURI)
• MTÜ Fenno-Ugria Asutus (veebiportaal)
• MTÜ Fenno-Ugria Asutus (lähem kirjeldus)