Eesti linnad

2024. aasta seisuga on Eestis 47 linna, mis on asustusüksused.^[1]^[2] Neist 10 on samades piirides omavalitsusüksused, 5 on linnasisesed linnad ning ülejäänud 32 on vallasisesed linnad.

Eestis loetakse linnaks üldjuhul asustusüksusi, milles on vähemalt 1000 elanikku.^[2] Suurima elanike arvuga on pealinn Tallinn (453 864 elanikku, 2023) ja väikseima elanike arvuga Kallaste (655 elanikku, 2023).^[3]

Eesti linnade loend

Linnad on järjestatud vastavalt rahvaarvule, klõpsates veerupäistes noolekestel, saab tabeli ridu teisiti järjestada.

2021. aasta rahvaloenduse andmetel elas linnalistes asustusüksustes 873 964 inimest.

Linn	Linna õigused	Pindala km²	Rahvaarv 2023^[3]	Maakond	Haldusüksus	Staatus
Tallinn	1248	159	453 864	Harjumaa	Tallinn	omavalitsusüksus
Tartu	1262	39	97 524	Tartumaa	Tartu linn	linnasisene linn
Narva	1345	68,7	53 874	Ida-Virumaa	Narva	omavalitsusüksus
Pärnu	1251	33,2	41 226	Pärnumaa	Pärnu linn	linnasisene linn
Kohtla-Järve	1946	39,3	33 675	Ida-Virumaa	Kohtla-Järve	omavalitsusüksus
Viljandi	1283	14,7	17 353	Viljandimaa	Viljandi	omavalitsusüksus
Maardu	1980	23,4	16 750	Harjumaa	Maardu	omavalitsusüksus
Rakvere	1302	10,64	15 614	Lääne-Virumaa	Rakvere	omavalitsusüksus
Kuressaare	1563	15,5	13 197	Saaremaa	Saaremaa vald	vallasisene linn
Sillamäe	1957	12,1	12 452	Ida-Virumaa	Sillamäe	omavalitsusüksus
Valga	1584	16,7	12 319	Valgamaa	Valga vald	vallasisene linn
Võru	1784	14	12 055	Võrumaa	Võru	omavalitsusüksus
Jõhvi	1938	7,6	10 852	Ida-Virumaa	Jõhvi vald	vallasisene linn
Keila	1938	11,2	10 905	Harjumaa	Keila	omavalitsusüksus
Haapsalu	1279	11,1	9812	Läänemaa	Haapsalu linn	linnasisene linn
Paide	1291	10,1	8081	Järvamaa	Paide linn	linnasisene linn
Saue	1993	4,4	6045	Harjumaa	Saue vald	vallasisene linn
Elva	1938	9,9	5720	Tartumaa	Elva vald	vallasisene linn
Tapa	1926	17,4	5488	Lääne-Virumaa	Tapa vald	vallasisene linn
Põlva	1993	5,5	5535	Põlvamaa	Põlva vald	vallasisene linn
Türi	1926	6,9	5218	Järvamaa	Türi vald	vallasisene linn
Rapla	1993	4,7	5353	Raplamaa	Rapla vald	vallasisene linn
Jõgeva	1938	3,9	5224	Jõgevamaa	Jõgeva vald	vallasisene linn
Kiviõli	1946	11,8	4844	Ida-Virumaa	Lüganuse vald	vallasisene linn
Põltsamaa	1926	6	4198	Jõgevamaa	Põltsamaa vald	vallasisene linn
Sindi	1938	5	3837	Pärnumaa	Tori vald	vallasisene linn
Paldiski	1783	59,9	3983	Harjumaa	Lääne-Harju vald	vallasisene linn
Kärdla	1938	4,5	3019	Hiiumaa	Hiiumaa vald	vallasisene linn
Kunda	1938	10,1	3057	Lääne-Virumaa	Viru-Nigula vald	vallasisene linn
Tõrva	1926	4,8	2627	Valgamaa	Tõrva vald	vallasisene linn
Narva-Jõesuu	1993	10,2	2618	Ida-Virumaa	Narva-Jõesuu linn	linnasisene linn
Kehra	1993	3,9	2846	Harjumaa	Anija vald	vallasisene linn
Loksa	1993	3,8	2603	Harjumaa	Loksa	omavalitsusüksus
Otepää	1936	6,2	2147	Valgamaa	Otepää vald	vallasisene linn
Räpina	1993	3,8	2175	Põlvamaa	Räpina vald	vallasisene linn
Tamsalu	1996	6,3	2404	Lääne-Virumaa	Tapa vald	vallasisene linn
Kilingi-Nõmme	1938	4,3	1611	Pärnumaa	Saarde vald	vallasisene linn
Karksi-Nuia	1993	2,9	1462	Viljandimaa	Mulgi vald	vallasisene linn
Võhma	1993	1,9	1274	Viljandimaa	Põhja-Sakala vald	vallasisene linn
Antsla	1938	2,9	1247	Võrumaa	Antsla vald	vallasisene linn
Lihula	1993	4,2	1221	Pärnumaa	Lääneranna vald	vallasisene linn
Mustvee	1938	5,7	1163	Jõgevamaa	Mustvee vald	vallasisene linn
Suure-Jaani	1938	2,9	1185	Viljandimaa	Põhja-Sakala vald	vallasisene linn
Abja-Paluoja	1993	4,5	1039	Viljandimaa	Mulgi vald	vallasisene linn
Püssi	1993	2,1	886	Ida-Virumaa	Lüganuse vald	vallasisene linn
Mõisaküla	1938	2,2	754	Viljandimaa	Mulgi vald	vallasisene linn
Kallaste	1938	2,3	655	Tartumaa	Peipsiääre vald	vallasisene linn

Eesti linnade rahvaarv rahvaloenduste andmetel 1922–2021

Linn	1922	1934	1959^[4]	1970^[4]	1979^[4]	1989^[5]	2000^[5]	2011^[5]	2021^[3]
Tallinn	122 419	137 792	281 714	369 583	441 800	499 421	400 378	393 222	438 341
Tartu	50 342	58 876	74 263	90 459	104 381	113 420	101 169	97 600	91 407
Narva	26 912	23 512	30 381	61 346	75 909	84 975	68 680	58 663	53 424
Pärnu	18 499	20 334	41 029	50 224	54 051	56 937	45 500	39 728	38 347
Kohtla-Järve			40 464	82 558	87 472	91 664	47 679	37 201	32 577
Viljandi	9 400	11 788	17 916	20 814	22 368	23 080	20 756	17 473	16 875
Maardu						16 052	16 738	17 524	15 284
Rakvere	7 660	10 027	14 296	17 891	19 011	19 822	17 097	15 264	14 984
Kuressaare	3 364	4 478	9 720	12 140	14 207	16 166	14 925	13 166	12 698
Sillamäe			8 210	13 505	16 157	20 561	17 199	14 252	12 230
Valga	9 455	10 842	13 354	16 795	18 474	17 722	14 323	12 261	11 792
Võru	5 077	5 332	10 700	15 398	16 767	17 496	14 879	12 667	11 533
Jõhvi			10 502				12 112	11 025	10 130
Keila			3 032	5 574	7 194	10 072	9388	9763	10 078
Haapsalu	4 251	4 649	8 567	11 483	13 035	14 617	12 054	10 251	9220
Paide	2 980	3 285	5 834	7 911	9 641	10 849	9642	8228	7544
Saue							4958	5514	5831
Elva			4 800	6 365	6 358	6 325	6020	5607	5616
Tapa		3 751	8 001	10 037	10 851	10 439	6765	5896	5168
Põlva							6467	5767	5115
Türi		2 903	5 625	6 275	6 626	6 862	6324	5954	5070
Rapla							5758	5202	4887
Jõgeva			2 496	3 644	5 389	7 035	6420	5501	4851
Kiviõli			10 444	11 153	11 050	10 390	7405	5634	4725
Põltsamaa		2 609	3 667	4 523	4 893	5 207	4849	4188	3847
Sindi			3 083	3 908	4 428	4 548	4179	4076	3744
Paldiski	1 053	851	3 387	6 907	7 311	7 690	4248	4085	3542
Kärdla			2 688	2 969	3 426	4 139	3773	3050	3160
Kunda			3 776	5 226	4 828	5 037	3899	3422	2865
Tõrva		2 599	2 579	2 755	3 157	3 546	3201	2729	2690
Narva-Jõesuu							2983	2632	2664
Kehra							3224	2889	2607
Loksa							3494	2759	2467
Otepää			2 158	2 424	2 289	2 424	2282	2108	2074
Räpina							2967	2751	2066
Tamsalu							2618	2236	2053
Kilingi-Nõmme			2 141	2 319	2 507	2 504	2223	2075	1605
Karksi-Nuia							2269	1931	1453
Võhma							1596	1314	1280
Antsla			2 453	2 211	1 952	1 688	1547	1291	1263
Lihula							1497	1399	1175
Mustvee			2 325	2 227	2 087	1 994	1753	1358	1175
Suure-Jaani			1 713	1 610	1 653	1 503	1324	1039	1173
Abja-Paluoja							1417	1240	1030
Püssi							1872	1083	863
Mõisaküla			2 163	1 887	1 618	1 349	1165	825	756
Kallaste			1 668	1 604	1 431	1 361	1211	852	685
Nõmme		15 105
Petseri	2 013	4 274
Mustla			1 011	1 101	964
Ahtme			11 215

Eesti omavalitsuslike linnade loend

Loendis on linnad, mis on omavalitsusüksused. Eesti 79 omavalitsusüksuse hulgas on 15 linna. Neist 10 juhul linn ja omavalitsusüksus kattuvad ja 5 sisaldavad linnasisest linna.

Nimetus	Rahvaarv	Pindala km²	Maakond
Tallinn	438 341	159,0	Harjumaa
Tartu linn ^[6]	96 974	154,0	Tartumaa
Narva	53 424	68,7	Ida-Virumaa
Pärnu linn ^[6]	50 639	858,0	Pärnumaa
Kohtla-Järve	32 577	39,3	Ida-Virumaa
Viljandi	16 875	14,7	Viljandimaa
Maardu	15 284	23,4	Harjumaa
Rakvere	14 984	10,6	Lääne-Virumaa
Haapsalu linn ^[6]	13 132	272,0	Läänemaa
Sillamäe	12 230	12,1	Ida-Virumaa
Võru	11 533	14,0	Võrumaa
Paide linn ^[6]	10 285	443,0	Järvamaa
Keila	10 078	11,2	Harjumaa
Narva-Jõesuu linn ^[6]	4479	405,0	Ida-Virumaa
Loksa	2467	3,8	Harjumaa

Ajalugu

Keskaegsed linnad Eesti alal

Eesti keskaegsed linnad olid Tallinn (linnaõigused 1248), Tartu (enne 1262), Vana-Pärnu (1251), Uus-Pärnu (1318), Narva (1345), Paide (1291), Rakvere (1302), Viljandi (1283) ja Haapsalu (1279) ja Toompea.^[viide?] 1296. aastal mainis Helmold de Lode kirjas Lübecki raele oma linnu Lodenrodet ja Koilat, mille kohta puuduvad muud andmed. Linnade linnaõiguse reeglina Liivimaa osas lähtusid Riia õigusest ja Eestimaa osas Lübecki (Tallinna) õigusest. Erandiks olid Haapsalu ja Paide, kus keskajal kehtis Riia õigus.

1563. aastal sai linnaõigused Kuressaare ja 1584. aastal Valga. 17. sajandi algul kaotati Vana-Pärnu linn ja väikesed sisemaalinnad (Paide, Rakvere ja Viljandi) kaotasid suure osa oma õigustest ja sattusid alevitena sõltuvusse mõisaomanikust.

Väikelinnade omavalitsusena ja esimese astme kohtuna tegutses foogtikohus, mis koosnes kohtufoogtist ja paarist linnavanemast. Foogtikohtud loodi magistraatide alluvusse alates 16. sajandist, neil lasusid politsei- ja alamastme kohtu ülesanded. 1785. aasta Venemaa keisririigi linnaseadusega muudeti magistraat ainult esimese instantsi kohtuasutuseks, foogtikohtud kaotati või väiksemates linnades reorganiseeriti magistraatideks.

Uusaegsed linnad Eesti alal

Asehalduskorra kehtestamisega Tallinna ja Riia asehaldurkonnas oli Eesti aladel kuus linna: Tallinn, Tartu, Kuressaare, Narva, Pärnu, Viljandi, sh Venemaa keisrinna Katariina II 1785. aasta linnaseaduse alusel said linnaõigused Kuressaare, Paldiski, Valga ja Võru. 1783. aasta asehalduskorra sisseviimisel muudeti senised linnad kreisikeskusteks ja linnaõigused said tagasi Rakvere, Viljandi ja Pärnu, linnaks sai Paldiski ning uue kreisilinnana rajati Võru. Asehalduskorra kehtestamisel allutati raed administratiivalal kubermanguvalitsustele ja majandusalal kroonupalatile.

Linnaseaduse järgi moodustasid kõik linnakodanikud ühe linnakogukonna, mis omakorda jagunes eri klassideks eriliste õiguste ja kohustustega. Esimesse klassi kuulusid varakad linnaelanikud – kinnisvaraomanikud. Linnakodanike teise klassi moodustasid gildid, mis vanemates, keskaja linnades olid tekkinud kui autonoomsed seisuslikud ühingud. Gildiliikmed jagunesid omakorda vastavalt nende käes oleva kapitali suurusele, mille nad linnavõimudele olid esitanud. Iga kapitaliomanik maksis vastavalt üles antud kapitali suurusele aastas ühe protsendi riigimaksu. Näiteks kodanikud, kes olid oma vara hinnanud suuremaks kui 10 000 rubla, kuulusid esimesse gildi. Teise gildi kuulusid kodanikud, kelle vara väärtus oli 5000 – 10 000 rubla, ja kolmandasse gildi 1000–5000-rublase vara omanikud. Esimese gildi liikmed võisid näiteks tegutseda kõikidel tööstus- ja kaubandusaladel, teise gildi liikmed võisid tegutseda vaid sisemaal ning kolmanda gildi liikmetel oli võimaldatud vaid väikekaubitsemine ja madalamad käsitööalad. Sellesse gildi kuulusidki peamiselt käsitöölised, kes omakorda jagunesid tsunftideks. Käsitööliste tegevust reguleeris linnaseadusele lisatud määrustik käsitöö kohta. Linnaelanikud, kes olid alatiselt linnas viibivad sise- ja välismaalt saabunud võõrad, arvati neljandasse klassi, kusjuures neid liigitati omakorda veel rahvuste järgi. Viienda elanikkonna klassi moodustasid nimekad isikud ehk literaadid: teadusemehed, kunstnikud, suurte kapitalide omanikud jne. Viimase, kuuenda klassi moodustas lihtrahvas, kes ei omanud maju, ei tegelenud käsitööga.

18. sajandi lõpul domineerisid Eesti linnades puithooned. Leidus ka erandeid: Tallinnas ja Kuressaares moodustasid kivihooned vastava ehitusmaterjali piisava olemasolu tõttu ligi poole hoonestusest. 1820. aastail võis näha järgmist pilti:

Linn	Kivihooneid	Puithooneid
Võru	10	79
Pärnu	87	532
Tartu	111	628
Kuressaare	99	103
Tallinn	440	1059

Linnad Eesti vabariigi ajal

1920. aastal oli Eestis 12 linna: Haapsalu, Kuressaare, Narva, Paide, Paldiski, Petseri, Pärnu, Tallinn, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru.

1926. aastal muudeti Vabariigi Valitsuse otsusega Nõmme, Põltsamaa, Tapa, Tõrva ja Türi alev nende elanike soovil linnadeks. 1927. aastal said linnaks Tõrva ja 1936. aastal Otepää.

Linnaseadusega, mis jõustus 1. maist 1938, alevid kaotati. Seaduse alusel said linna staatuse 14 alevit – Antsla, Elva, Jõgeva, Jõhvi, Kallaste, Keila, Kilingi-Nõmme, Kunda, Kärdla, Mustla, Mustvee, Mõisaküla, Sindi ja Suure-Jaani. Narva linna Narva-Jõesuu jaoskond (alates 1934. aastast) nimetati ümber Narva-Jõesuu linnaosaks. Linnaseaduse alusel liideti Võõpsu alev Räpina vallaga.

1. mail 1938 oli Eestis kokku 33 linna:

Tallinn (pealinn),
Tartu (esimese astme linn),
Narva, Pärnu, Nõmme, Viljandi, Valga, Rakvere (teise astme linnad),
Võru, Haapsalu, Kuressaare, Petseri, Tapa, Paide, Türi, Mustvee, Põltsamaa, Tõrva, Mõisaküla, Jõhvi, Otepää, Kunda, Sindi, Elva, Kallaste, Antsla, Kärdla, Kilingi-Nõmme, Jõgeva, Suure-Jaani, Keila, Mustla ja Paldiski (kolmanda astme linnad).

Endised linnad

Vaata ka

Viited

↑ RT I, 16.10.2017, 1
↑ ^2,0 ^2,1 "Asustusjaotus", Rahandusministeerium (vaadatud 10.09.2024)
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989). Statistikaamet, avaldatud 1995
↑ ^5,0 ^5,1 ^5,2 Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 22.11.2022.
↑ ^6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 Sisaldab enadas linnasisest linna

Välislingid

Elamisväärsemate linnade tippu kroonib ülikoolilinn Tartu Eesti linnade elamisväärsuse edetabel, Eesti Päevaleht, 21. aprill 2008.

[1] RT I, 16.10.2017, 1

[Asustusjaotus-2] 2,0 ^2,1 "Asustusjaotus", Rahandusministeerium (vaadatud 10.09.2024)

[RA-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 Rahvastik soo, vanuserühma ja 2017. aasta haldusreformi järgse elukoha järgi, 1. jaanuar. Statistikaamet, vaadatud 24.05.2019.

[RA1995-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 Eesti rahvastik rahvaloenduste andmetel (1959., 1970., 1979. ja 1989). Statistikaamet, avaldatud 1995

[RL-5] 5,0 ^5,1 ^5,2 Kolme rahvaloenduse põhjal joonistub välja Eesti linnade ja valdade rahvaarvu muutumise muster. Statistikaamet, 14. märts 2013, vaadatud 22.11.2022.

[lsl-6] 6,0 ^6,1 ^6,2 ^6,3 ^6,4 Sisaldab enadas linnasisest linna

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

v r Eesti võtmeartiklid
Ajalugu	Esiajalugu Liivimaa ristisõda Taani aeg Vana-Liivimaa Liivimaa ordu Baltisakslased Liivi sõda Liivimaa hertsogkond Rootsi aeg Põhjasõda Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Ärkamisaeg Eesti iseseisvumine Vabadussõda Vabadussõjalased Vaikiv ajastu Teine maailmasõda Metsavennad Eesti NSV Vabariigi Valitsus eksiilis Laulev revolutsioon Suveräänsusdeklaratsioon
Loodus	Fauna imetajad kalad linnud Floora puud põõsad samblad samblikud Jõed Järved Kaitsealad Kliima Saared
Riik	Asulad linnad Erakonnad Haldusjaotus maakonnad vallad Inimõigused Kaitsejõud Kaitsevägi Kohtusüsteem Riigikohus Peaminister President Põhiseadus Riigikogu Valimised Valitsus Välispoliitika Õiguskaitseorganid Äärmuspunktid
Majandus	Börs Keskpank Energeetika Maksusüsteem Põlevkivitööstus Põllumajandus Transport Turism
Ühiskond ja kultuur	Ajakirjandus Arhitektuur Eesti keel Eestlased Filmikunst Haridus Internet Kirjandus Kunst Kuritegevus Köök Meedia Muusika Mütoloogia Raadio Rahvaluule Rahvastik religioon Riigipühad Sport Sümbolid hümn lipp vapp Teater Televisioon Tervishoid Õigussüsteem