Emakalimaskest
Emakalimaskestaks ehk emakasisekestaks ehk endomeetriumiks (ka emaka limaskest; ladina keeles endometrium; tunica mucosa uteri; tunica mucosa corporis uteri) nimetatakse osade selgroogsete emasloomade (sh naise) emakakõõne sisepinda katvat limaskesta.[1]
Emakalimaskesta areng, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.
Naistel
[muuda | muuda lähteteksti]Emakalimaskest sisaldab emakanäärmeid (glandula uterina), mis eritavad seroosset sekreeti – lima.
Suguküpsuse saabudes toimuvad emakalimaskestas munasarja hormonaalsel toimel keskmiselt 28–31 päeva tagant tsüklilised muutused, mida nimetatakse menstruaaltsükliks (ovariaal-endometriaaltsükkel), mille faasid on järgmised:
- emakalimaskesta follikulaarfaas (keskmiselt 1.–14. päev)
- emakalimaskesta proliferatsioonifaas (phasis proliferativa) (keskmiselt 6.–14. päev)
- emakalimaskesta sekretoorne faas (phasis secretoria) (keskmiselt 15.–28. päev).
Endomeetrium allub hüpotalamuse kontrollile – hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade (telg) regulatsioonile ja nimetatud telje kaudu ringlevatele hormoonidele. Endomeetriumi rakuproliferatsiooni koordineerib östrogeen.
Menstruatsioonieelses faasis tungivad leukotsüüdid stroomasse ja emakalimaskest hakkab õhenema, lõpeb progesterooni eritus ja algab menstruaalverejooks.[2]
Emakalimaskest irdub menstruatsiooni ajal hematoomide tõttu osaliselt. Kui toimub munaraku viljastumine, siis pesastub idulane emakalimaskesta ja algab rasedus.[3]
Üleminekuaastate järel ühineb emakalimaskest müomeetriumiga, pärast menopausi aga kärbub – epiteelirakud tõmbuvad kokku ja strooma sidekoestub.
Normaalse füsioloogia korral toimivad endomeetriumis nii kaasasündinud kui ka omandatud immuunsus. Endomeetriumis on hulgaliselt lümfotsüüte, granulotsüüte ja makrofaage. Endomeetriumi lümfifolliikulites ringlevad B- ja T-rakud. Limaskesta immuunrakkudel on arvukalt geenide kodeeritud looduslikke antimikroobseid peptiide.
Naiste kasutatavad suukaudsed rasestumisvastased vahendid mõjutavad nii kaasasündinud immuunsust kui ka rakulist immuunsust, muutes emakalimaskesta katva lima viskoossust, võimaldades seega teoreetiliselt mitmete bakterite ja viiruste (näiteks HI-viiruse) seondumist ja sisenemist organismi.
Täpset mehhanismi ei osata veel kirjeldada, kuid arvatakse, et see seostub nimetatud tablettide toimega endokriin- ja lümfoid(-immuun)süsteemile, edastades signaale, justkui oleks naine juba lapseootel.
Terminoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Emakalimaskest on kantud kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ning inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica.
Günekoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Patoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Naistel seostatakse emakalimaskestaga mitmesuguseid haiguslikke seisundeid, näiteks endometriit, endometrioos, endomeetriumi hüperplaasia, endomeetriumi polüübid, endomeetriumivähk (histoloogilised tüübid: adenokartsinoom, adenoakantoom, adenokvammoosne kartsinoom, eredarakuline vähk, kartsinoomid, seroosne papillaarne kartsinoom jt).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]- Endomeetriumi retseptiivsus
- Ishikawa rakuliin (endomeetriumi kasvaja)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik", 172:2004.
- ↑ "Sünnitusabi ja günekoloogia", AS Medicina, lk 51, 2008, ISBN 978 9985 829 46 2
- ↑ Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sissekanne Terminologia Anatomicas A09.1.03.027: Tunica mucosa; Endometrium. Endomeetrium
- Sissekanne Terminologia Histologicas H3.07.01.3.00002: Tunica mucosa corporis uteri. Endomeetrium
- Karin Tamm, Marina Suhorutšenko, Elle Talving, Anne Kaljas, Madis Metsis, Suguhormoonide östradiooli ja progesterooni koespetsiifiline roll inimese endomeetriumis ja rinnanäärmes, Eesti Arst 2012; 91(4):182–189, veebiversioon (vaadatud 20.09.2014)
- Ravimite toime endomeetriumile
- Tamoksifeen : Schmidt D., Changes in the endometrium after tamoxifen therapy. Lühikokkuvõte., Pathologe. veebruar 2006 ;27(1):27-32., veebiversioon (vaadatud 25.11.2014)(inglise keeles)