Enn Soosaar
Enn Soosaar (13. veebruar 1937 Tallinn – 10. veebruar 2010 Keila) oli eesti tõlkija, mõtleja, arvamusliider, kriitik ja publitsist.
Enn Soosaar õppis aastatel 1944–1951 Hageri 7-klassilises koolis, 1951–1954 Tallinna 2. Keskkoolis, 1955–1956 Tallinna kaugõppekeskkoolis. Aastal 1964 lõpetas ta kaugõppes Tartu Riikliku Ülikooli inglise filoloogina.
Enn Soosaar tõlkis eelkõige ameerika autorite teoseid. Ta kirjutas tõlkekirjanduse ja tõlkimise teemalisi ülevaateid ning avaldas arvamusartikleid, arvustusi ja poliitikaanalüüse.
Aastast 2012 antakse välja temanimelist esseistikapreemiat. Soosaare raamatukogu asub Keilas ning on avalikuks kasutamiseks.
Enn Soosaar suri 10. veebruaril 2010 Keilas ja ta maeti 20. veebruaril 2010 Metsakalmistule[1].
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]Tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ernest Hemingway
- "Pidu sinus eneses" (1965, 1993)
- "Kellele lüüakse hingekella" (1970, 1977)
- "Hüvasti, relvad" (1983)
- "Vanamees ja meri" (1985)
- William Faulkner
- "Hälin ja raev" (1972)
- "Yoknapatawpha uusaeg" (1980, 1983; koos Jaak Rähesooga)
- "Küla" (1989)
- Saul Bellow
- "Püüa päeva" (1968)
- "Herzog" (1972)
- "Mr. Sammleri planeet" (1973)
- "Vargus" (1993)
- Frederick Forsyth
- "Šaakali päev" (1989)
- "Odessa toimik" (1994)
- "Ikoon" (1998)
- Francis Scott Fitzgerald
- "Suur Gatsby" (1966)
- "Sume on öö" (1976)
- E. L. Doctorow
- "Ragtime" (1981)
- "Billy Bathgate" (1996)
- Eric Ambler "Päevavalgel. Räpane lugu" (1990)
- James Baldwin "Keegi ei tea minu nime" (1966)
- Donald Barthelme "Tavatud kombed, koletud teod" (1972)
- Richard Brautigan "Arbuusisuhkrus" (1977, 2003)
- James M. Caine "Postimees helistab alati kaks korda" (1994)
- Truman Capote "Külmavereliselt" (1968, 1994)
- John Cheever "Oi mis paradiis see näib" (1985)
- John Maxwell Coetzee "Barbarite ootel" (1989)
- Stephen Crane "Vapruse punane pitser" (2001)
- Michael Crichton "Andromeda" (1975)
- Joan Didion "Meie ühised palved" (1982)
- John Gardner "Sügisvalgus" (1986)
- John le Carré "Spioon, kes pääses külma käest" (1991)
- Bernard Malamud "Idioodid kõigepealt" (1966)
- Maurice Sendak "Seal, kus elavad metsakollid" (1989)
- Isaac Bashevis Singer "Surnud moosekant" (1980)
- John Updike "Kentaur" (1968)
- Elwyn Brooks White "Charlotte koob võrku" (1979; koos Piret Saluri ja Paul-Eerik Rummoga)
- Patrick White "Hiilija öö. Kakaduud" (1979)
- Thornton Wilder "San Luis Rey sild" (1975)
Esseistikat ja meenutusi
[muuda | muuda lähteteksti]- "Mõrane maailm" (2000)
- "Eesti asja arutusi" (2000)
- "Isa ja aeg" (Loomingu Raamatukogu 2007, nr 5)
- "Nuripidine aastasada" (2008)
Artikleid
[muuda | muuda lähteteksti]- NATO kaitsekilbi varju, 25. november 2002
- Kuidas tehakse Eestile presidenti?, Postimees, 16. november 2005
- Pärast märtsi tulgu veeuputus, Postimees, 21. veebruar 2007
- Impeerium on rääkinud. Kas teda kuulatakse?, Eesti Päevaleht, 14. august 2008
- Nii nad teevad Barack Obamast USA 44. presidendi, Postimees, 6. november 2008
- Õiguskantsleri esimene samm, Tallinna Postimees, 27. november 2008
- Ajalooga leppimine – kas eestlasele talumatu?, Eesti Päevaleht, 28. märts 2009
- Kausitäis läätseleent, Postimees, 6. november 2009
- Oodates Nõukogude ajupesust vaba põlvkonda, Postimees, 21. november 2009
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1988 Eesti NSV teeneline kultuuritegelane
- 1990 Eesti Kirjanike Liidu aastapreemia (William Faulkneri eestindamine)
- 1993 Tallinna Ülikooli audoktor
- 1997 Riigivapi IV klassi teenetemärk[2]
- 1997 Eesti Vabariigi kultuuripreemia (tõlkeloomingu (nt E. L. Doctorow, „Billy Bathgate“) eest)
- 2001 Stipendium "Ela ja sära"
- 2003 Tallinna teenetemärk
- 2004 Valgetähe III klassi teenetemärk[3]
- 2008 Postimehe aasta arvamusliider
Mälestuse jäädvustamine
[muuda | muuda lähteteksti]Enn Soosaare auks antakse välja Enn Soosaare esseistikapreemiat.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema isa Albert Soosaar oli Hageri ja Tallinna Jaani koguduse õpetaja.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=88692
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
- ↑ Eesti riiklike teenetemärkide kavaleride andmebaas presidendi kantselei kodulehel (president.ee).
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Vello Pilt, "Kirgastumised" (publitsistlikakogumik), Eesti Raamat, Tallinn 1986, lk 88–95 (portreelugu "Elada, et elada")
- Ülo Tuulik, "Teine teisel pool tanumat" (raamatute "Eesti asja arutusi" ja Jaan Kaplinski "Kevad kahel rannikul" arvustus) – Looming 2000, nr 7, lk 1104–09
- Mihkel Mutt, "Isa, poeg ja kiusatus" (raamatu "Isa ja aeg" arvustus) – Looming 2007, nr 6, lk 947–949
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Tsitaadid Vikitsitaatides: Enn Soosaar |
- Tutvustus Tallinna Ülikooli lehel
- Urmo Soonvald. Mind häirib edukultus. Mind häirib progressikultus. Mind kohutavalt häirib laristamine ja raiskamine. Õhtuleht, 8. detsember 2007
- Priit Simson. Enn Soosaar: see oli anarhistliku vabanemise aeg epl.ee, 16. detsember 2009
- Suri Enn Soosaar Postimees, 10. veebruar 2010
- Neeme Korv. Aitäh, Enn!, Postimees 13. veebruar 2010
- Kaarel Kressa, Mart Niineste, "Enn Soosaar - Vaimuhiiglane ratastoolis", Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2010
- Peeter Olesk. Inimene, kes ei jäänud kõrvale, Maaleht, 18. veebruar 2010
- Teet Korsten. Seni avaldamata intervjuu Enn Soosaarega, Eesti Ekspress, 20. veebruar, 2010
- Raul Rebane. Enn Soosaar kui poliitik ja diplomaat, Diplomaatia, märts 2010