Esimese maailmasõja väejuhtide loend
Siin on ülevaade esimeses maailmasõjas osalenud riikide sõjategevuse juhtidest ja peamistest sõjalistest formeeringutest aastatel 1914–1918.
Esimeses maailmasõjas osalevate monarhistliku riigikorraga riikide sõjajõudude formaalne juht oli harilikult selle riigi monarh või tema lähisugulane:
- Venemaa Keisririigis, Venemaa keiser – Nikolai II ja suurvürst Nikolai Nikolajevitš, kes oli esimese maailmasõja algusest 1914. aasta augustist kuni 5. septembrini 1915 sõjavägede ülemjuhataja;
- Austria-Ungaris, Austria keiser Franz Joseph I ülemjuhataja ning Austria Keisririigi suurhertsog ja prints, Ungari ja Boheemia kuninglik prints, Těšíni hertsog Friedrich, (Friedrich Maria Albrecht Wilhelm Karl) oli Austria-Ungari kaksikmonarhiaga riigi Sõjavägede Kindralstaabi ülem;
- Saksamaa Keisririik, sõjavägede ülemjuhatajaks keiser Wilhelm II, kuid sõjavägede Kindralstaabi ülemaks Preisi sõjaväelaste seast professionaalsed sõjaväelased;
- Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigis, kus oli monarhia võim piiratud konstitutsioonilise monarhia tingimustesse, olid Impeeriumi Kindralstaabi ülemaks professionaalsed sõjaväelased;
Sõdivate riikide sõjaline juhtkond
[muuda | muuda lähteteksti]Keskriigid
[muuda | muuda lähteteksti]Saksa Keisririik
[muuda | muuda lähteteksti]- Saksa Keisririigi Kindralstaabi ülem Helmuth Johannes Ludwig von Moltke (1906–1914); Erich von Falkenhayn (1914–1916), Paul von Hindenburg (1916–1918)
- Idarinne: juhataja Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Baieri prints Leopold, Hermann von Eichhorn
- Staabiülem Erich Ludendorff, Wilhelm Groener
- 8. armee, Maximilian von Prittwitz, Paul von Hindenburg, Oskar von Hutier
- Staabiülem Max Hoffmann
- 9. armee, Baieri prints Leopold
- 10. armee, Hermann von Eichhorn
- 11. armee, Max von Gallwitz
- 12. armee
- Läänerinne:
- 1. armee, Alexander von Kluck
- 2. armee, Karl von Bülow, Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz
- Staabiülem Erich Ludendorff
- 3. armee, Max Klemens von Hausen, Karl von Einem
- 4. armee, Württembergi hertsog Albrecht
- 5. armee, Saksamaa kroonprints Wilhelm (august 1914 – september 1916); Max von Gallwitz, Georg von der Marwitz
- 6. armee, Ferdinand von Quast
- 7. armee, Josias von Heeringen
- 9. armee, August von Mackensen (1914)
- 11. armee, August von Mackensen (aprill 1915–)
- 18. armee, Oskar von Hutier
- Armeegrupp Albrecht, Württembergi hertsog Albrecht
- Armeegrupp Linsingen, Alexander von Linsingen
- Armeegrupp Kroonprints, Saksamaa kroonprints Wilhelm (september 1916 – november 1918)
- Armeegrupp Woyrsch, Remus von Woyrsch
- Armeegrupp Mackensen, August von Mackensen
- Armeegrupp Doonau, August von Mackensen
- Saksa ekspeditsiooniväed Saksamaa Ida-Aafrika kolooniates, juht Paul von Lettow-Vorbeck
Saksamaa merevägi
[muuda | muuda lähteteksti]- Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku (saksa keeles Kaiserliche Marine) juht Wilhelm II
- Sõjalaevastiku staabi (saksa keeles Admiralstab) ülem Admiral Hugo von Pohl (1913–1915); Gustav Bachmann (veebruar–september 1915); Henning von Holtzendorff (1915–1918); Reinhardt Scheer (august 1918 – september 1918)
- Saksamaa Keiserliku Sõjalaevastiku Avamerelaevastik, (saksa keeles Hochseeflotte, inglise keeles High Seas Fleet) ülem Frederich von Ingenohl (1913 – 2. veebruar 1915); Hugo von Pohl (1915–1916); Reinhardt Scheer (jaanuar 1916 – august 1918); Franz von Hipper (1918)
Austria-Ungari
[muuda | muuda lähteteksti]- Austria-Ungari sõjavägede ülemjuhataja suurhertsog Friedrich, keiser Karl I
- Staabiülem Conrad von Hötzendorf
- 1. armee
- 2. armee
- 3. armee, suurhertsog Josef Ferdinand
- 4. armee, Moritz von Auffenberg-Komarow (1914); suurhertsog Josef Ferdinand
- 5. armee, Arz von Straussenberg
- 6. armee
- 7. armee, Karl von Pflanzer-Baltin
- Staabiülem Hans von Seeckt
- 8. armee
- 9. armee
- 10. armee, Alexander von Krobatin
Osmanite riik
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjaminister ja sõjaväe ülemjuhataja Enver Pasha
- 1. armee, Otto Liman von Sanders
- 2. armee, Mustafa Kemal Paša
- 3. armee, Khalil Paša
- 4. armee, Ahmed Djemal Paša
- 5. armee, Otto Liman von Sanders
- 6. armee
- 7. armee, Mustafa Kemal Paša
- 8. armee, Kress von Kressenstein
Bulgaaria kuningriik
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjavägede ülemjuhataja Nikola Žekov (1916–1918)
- 1. armee
Itaalia kuningriik
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjavägede ülemjuhataja
- Staabiülem Luigi Cadorna
- 1. armee
- 2. armee
- 3. armee juhataja Emmanuel Philibert Aosta, Aosta hertsog
Itaalia sõjalaevastik
[muuda | muuda lähteteksti]Itaalia sõjalaevastiku juht Amedeo di Savoia-Aosta, Abruzzi hertsog (1914–1917); Paolo Thaon di Revel (1917–
- Staabiülem Paolo Thaon di Revel
Itaalia sõjaväejuhid pärast Itaalia liitumist Antandi riikidega
- 10. armee, Frederick Rudolf Lambart, Briti välimarssal
Antant
[muuda | muuda lähteteksti]- Liitlasvägede ülemjuhataja (Allied Supreme Commander) Philippe Petain, Ferdinand Foch (aprill–november 1918)
Venemaa Keisririik
[muuda | muuda lähteteksti]Venemaa Keisririigi Sõjavägede Kõrgeim ülemjuhataja
- suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 29. juuli 1914 – 23. august 1915;
- keiser Nikolai II 23. august 1915 – 2. märts 1917;
- suurvürst ratsaväekindral Nikolai Nikolajevitš 2. märts – 11. märts 1917;
- jalaväekindral Mihhail Aleksejev 1. aprill 1917 – 21. mai 1917;
- ratsaväekindral Aleksei Brussilov 22. mai – 19. juuli 1917;
- jalaväekindral Lavr Kornilov 19. juuli – 27. august 1917;
- Aleksandr Kerenski 30. august – 3. november 1917;
- kindralleitnant Nikolai Duhhonin 3. november – 9. november 1917;
- praporštšik Nikolai Krõlenko 9. november 1917 – 5. märts 1918.
Sõjavägede Kõrgeima ülemjuhataja Ülemjuhatuse STAVKA staabiülem:
- jalaväekindral Nikolai Januškevitš 19. juuli 1914 – 18. august 1915;
- jalaväekindral Mihhail Aleksejev 18. august 1915 – 1. aprill 1917;
- kohusetäitja ratsaväekindral Vassili Gurko 10. november 1916 – 17. veebruar 1917;
- jalaväekindral Vladislav Klembovski 11. märts 1917 – 5. aprill 1917;
- kindralleitnant Anton Denikin 5. aprill 1917 – 31. mai 1917;
- kindralleitnant Aleksandr Lukomski 2. juuni 1917 – 30. august 1917;
- jalaväekindral Mihhail Aleksejev 30. august 1917 – 9. september 1917;
- kindralleitnant Nikolai Duhhonin 10. oktoober – 3. november 1917; 29. aprill – 1. juuni 1917
- kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš 20. november (3.12 ukj) 1917 – 21. veebruar 1918;
- kindralmajor Mihhail Zagju 4. märts 1918 – 16. märts 1918.
- Põhjarinne, jalaväekindral Nikolai Russki (18. august – 6. detsember 1915); ratsaväekindral Wenzel von Plehve (venepäraselt Pavel von Plehve) (6. detsember 1915 – 6. veebruar 1916); jalaväekindral Aleksei Kuropatkin (6. veebruar – 22. juuli 1916); jalaväekindral Nikolai Russki (1. august – 24. aprill 1917); ratsaväekindral Abram Dragomirov (29. aprill – 1. juuni 1917); jalaväekindral Vladislav Klembovski (1. juuni – 29. august 1917); kohusetäitja kindralmajor Mihhail Bontš-Brujevitš (29. august – 9. september 1917); jalaväekindral Vladimir Tšeremissov (9. september – 14. november 1917).
- Looderinne, ratsaväekindral Jakov Žilinski (19. juuli – 3. september 1914); jalaväekindral Nikolai Russki (3. september 1914 – 17. märts 1915); jalaväekindral Mihhail Aleksejev (17. märts 1915 – 4. august 1915); ratsaväekindral Aleksei Brussilov.
- Läänerinne, jalaväekindral Mihhail Aleksejev (4. august – 18. august 1915); jalaväekindral Aleksei Evert (23. august 1915 – 11. märts 1917); jalaväekindral Vladimir Smirnov (märtsis 1917); ratsaväekindral Vassili Gurko (31. märts – 23. mai 1917); kindralleitnant Anton Denikin (31. mai – 30. juuli 1917); kohusetäitja kindralleitnant Pjotr Lomnovski (31. juuli – 5. august 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (5. august – 12. november 1917).
- Edelarinne, suurtükiväekindral Nikolai Ivanov (9. juuli 1914 – 17. märts 1916); ratsaväekindral Aleksei Brussilov (17. märts 1916 – 21. mai 1917); kindralleitnant Aleksei Gutor (22. mai – 10. juuli 1917); jalaväekindral Lavr Kornilov (10. juuli – 18. juuli 1917); jalaväekindral Pjotr Balujev (24. juuli – 31. juuni 1917); kindralleitnant Anton Denikin (2. august – 29. august 1917); kindralleitnant Fjodor Ogorodnikov (29. august – 9. september 1917); kindralleitnant Nikolai Volodtšenko (9. september – 24. november 1917). (Rinde staabiülem Vladislav Klembovski (detsember 1915 – oktoober 1916), kindralkortermeister Nikolai Duhhonin).
- Rumeenia rinne, rinde juhataja oli nominaalselt Rumeenia kuningas Ferdinand I, ülemjuhataja abid: ratsaväekindral Vladimir Sahharov (12. detsember 1916 – 1. aprill 1917); jalaväekindral Dmitri Štšerbatšev (11. aprill 1917 – 25. märts 1918).
- Kaukaasia rinne, suurvürst Nikolai Nikolajevitš (september 1915 –), jalaväekindral Nikolai Judenitš (3. aprill – 31. mai 1917); jalaväekindral Mihhail Prževalski (31. mai – 28. detsember 1917).
- Kaukaasia rinde staabiülem Nikolai Judenitš (1907 – veebruar 1917)
- Põhja-Kaukaasia armee
- 1. armee, ratsaväekindral Paul von Rennenkampf (19. juuli 1914 – 18. november 1914); ratsaväekindral Aleksandr Litvinov (5. detsember 1914 – 2. aprill 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. aprill 1917 – 24. aprill 1917); kindralleitnant Mihhail Sokovnin (22. aprill 1917 – 30. juuli 1917); kindralleitnant Gleb Vannovski (31. juuli 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Vladimir von Notbek (9. september 1917 – november 1917)
- 2. armee, ratsaväekindral Aleksandr Samsonov (19. juuli 1914 – 17. august 1914); ratsaväekindral Sergei Šeideman (23. august 1914 – 5. detsember 1914); jalaväekindral Vladimir Smirnov (5. detsember 1914 – 8. aprill 1917); kindralleitnant Antonii Veselovski (8. aprill 1917 – 12. juuli 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (12. juuli 1917 – 7. august 1917); P. Telešnikov (7. august 1917 – 22. august 1917); jalaväekindral Nikolai Danilov (22. august 1917 – 20. november 1917)
- 3. armee, jalaväekindral Nikolai Russki, (19. juuli 1914 – 3. september 1914); jalaväekindral Radko Dimitriev (3. september 1914 – 20. mai 1915); jalaväekindral Leonid Leš (3. juuni 1915 – 3. august 1917); kindralleitnant Mihhail Kvetsinski (3. august 1917 – 11. august 1917); kindralleitnant Januari Tsihhovitš (11. august 1917 – 9. september 1917); kindralleitnant Ilja Odišelidze (12. september 1917 – 9. oktoober 1917); kindralleitnant Dmitri Parski (oktoober–november 1917)
- 4. armee
- 5. armee, Vladislav Klembovski, Aleksei Kuropatkin, Wenzel von Plehve
- 6. armee
- 7. armee
- 8. armee
- 9. armee
- 10. armee
- 11. armee, Vladislav Klembovski (oktoober 1916)
- 12. armee, Wenzel von Plehve
Briti impeerium
[muuda | muuda lähteteksti]- Suurbritannia Kindralstaabi ülem (alates jaanuarist 1915 Impeeriumi Kindralstaabi ülem) Sir Archibald Murray (august–detsember 1915); Sir William Robertson (jaanuar 1915 –1918), Sir Henry Wilson (1918)
- Briti ekspeditsioonivägede (British Expeditionary Force (BEF)) ülemjuhataja Sir John French (1911 – detsember 1915); Sir Douglas Haig (detsember 1915 –)
- Ekspeditsioonivägede staabiülem Sir Archibald Murray (august 1914 – jaanuar 1915); William Robertson (1914 – jaanuar 1915 Quartermaster-General); Sir Launcelot Kiggell
- India ekspeditsiooniväed Ida-Aafrikas, ülem Arthur Aitken
- Kanada ekspeditsiooniväed Prantsusmaal, ülem Sir Edwin Alderson
- Briti ekspeditsiooniväed Egiptuses ja Palestiinas, ülem Sir Archibald Murray (jaanuar 1916 – 1917), Sir Edmund Allenby (1917–)
- Austraalia ekspeditsiooniväed, ülem Sir William Birdwood
- Briti ekspeditsiooniväed Vahemere piirkonnas, ülem Sir Ian Hamilton, Sir Charles Monro
- Austraalia ja Uus-Meremaa väed (Australian and New Zealand Forces (ANZAC)), juht Sir John Monash
- Läänerinne
- Idarinne
- Itaalia rinne, juhataja Frederick Rudolf Lambart
- Gallipoli rinne
- Palestiina rinne
- Mesopotaamia rinne
- 1. armee, SirHenry Horne
- 2. armee
- 3. armee, Sir Edmund Allenby (1914–1917)
- 4. armee, kindralleitnant Sir Henry Rawlinson
- 5. armee, Hubert Gough, Sir Brudenell White (mai 1918 –)
- Kanada Korpus, Sir Edwin Alderson (september 1915 – 1916)
Suurbritannia sõjamerelaevastik
[muuda | muuda lähteteksti]Suurbritannia Sõjamereministeerium ehk Admiraliteet, mille juhi ja samas ka staabiülema ametinimetus oli inglispäraselt First Sea Lord (en). Louis Alexander Mountbatten, Battenbergi prints 1912–1914; Lord Fisher 1914–1915; Sir Henry Jackson 1915–1916; Sir John Jellicoe 1916–1917; Sir Rosslyn Wemyss 1917–1919
- Suurlaevastik (Grand Fleet), oli Suurbritannia Põhjamere sadamatesse koondatud laevastik, mis oli moodustatud Saksa sõjamerelaevastiku vastaseks võitluses Põhjameres ja ka Atlandi ookeanil. Juhatajad Sir John Jellicoe (1914–1916); Sir David Beatty (1916–1919).
Prantsusmaa
[muuda | muuda lähteteksti]- Prantsusmaa sõjavägede ülemjuhataja Joseph Joffre, Robert Nivelle, Philippe Pétain
- Staabiülem Henri Berthelot, François Anthoine (november 1917 –), Ferdinand Foch (− aprill 1918); Maxime Weygand (aprill – november 1918)
- 1. armee, François Anthoine
- 2. armee
- 3. armee, Georges Humbert
- 4. armee, Fernand de Langle de Cary
- 5. armee, Charles Lanrezac, Louis Franchet d'Esperey, Joseph Alfred Micheler
- 6. armee, Charles Mangin, Paul Maistre, Denis Auguste Duchêne
- 7. armee
- 8. armee
- 9. armee, Ferdinand Foch
- Staabiülem Maxime Weygand
- 10. armee, Paul Maistre, Joseph Alfred Micheler
- Prantsusmaa Vahemere piirkonna sõjajõudude ülemjuhataja Dartige du Fournet, Dominique-Marie Gauchet
Serbia kuningriik
[muuda | muuda lähteteksti]- Serbia kuningriigi sõjavägede juhataja kuningas Aleksandar I Karađorđević
- Kindralstaabi Staabiülem Radomir Putnik (1914–1915); Živojin Mišić (1915–)
Ameerika Ühendriigid
[muuda | muuda lähteteksti]- Sõjavägede juhataja Hugh L. Scott, Tasker Bliss
- Staabiülem Tasker Bliss
- Ameerika ekspeditsioonivägede ülemjuhataja John Pershing
- Staabiülem James Harbord, Peyton March, James Harbord
Belgia
[muuda | muuda lähteteksti]Kindralstaabi staabiülem Cyriaque Gillain
- Liège strateegilise piirkonna kaitse ülem Gérard Leman
Rumeenia kuningriik
[muuda | muuda lähteteksti]- Rumeenia kuningriigi vägede ülemjuhataja Constantine Prezan
- 1. armee
- 2. armee
- 3. armee, Alexandru Averescu
- 4. armee, Constantine Prezan