Mine sisu juurde

Frontus Périgueux'st

Allikas: Vikipeedia
Püha Frontus vitraažaknal Saint-Germain-de-Belvèsi kirikus

Frontus Périgueux'st (prantsuse keeles Saint Front; surnud umbes 100. aasta paiku Périgueux's) oli pärimuse järgi Périgueux' esimene piiskop. Katoliku kirik on ta tunnistanud pühakuks ja tema tähtpäev on 25. oktoober.

Pühakut mainitakse esimest korda Cambrais' püha Gaugerichi eluloos, kus too olevat 600. aasta paiku palvetanud Périgueux's Frontuse haual. Frontuse elulugu on 8. sajandi paiku kokku pandud erinevatest pühakulugudest, tuginedes Nitria Frontuse, püha Marta ja Limogesi püha Marta elulugudele.

Pärimuse järgi olevat Frontus olnud Dordogne'ist pärit erak, kelle Peetrus pühitses piiskopiks ja saatis koos preester Georgiusega Galliasse. Kui preester reisil suri, sai Frontus Peetruselt saua, mille abil too äratas Georgiuse surnust ja Périgueux sai ristiusustatud[1]. Legendis kõneldakse ka tema bilokatsioonist Betaania Püha Marta matusetalituse ajal[2] ja jumal Marsi kuju hävitamisest tema poolt Périgueux's.

Frontuse austamisel Périgueux's on pikk traditsioon. 9. sajandi algul seisab Frontuse nimi anonüümses Lyoni martüroloogiumis. Frontusele on pühitsetud paljud keskaegsed kirikud Akvitaanias, tuntuim neist Périgueux' katedraal, ja mitmed kohad kannavad tema nime. Tema säilmeid kinnitati aastail 1261 ja 1463, kuid ususõdade perioodil hävitati need 1575. aastal[1].

Ikonograafia

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajast pole teada Frontuse kujutisi, ent uusajal on olnud tavaks kujutada teda piiskopirüüs, mõnikord paganlust sümboliseeriva lohe tapjana.