Frosinone

Frosinone
	[ froziˈnone ]
itaalia	Frosinone
	Pindala: 46,9 km² (2011)
	Elanikke: 43 417 (1.01.2023)
	Koordinaadid: 41° 38′ N, 13° 21′ E
	Asend Frosinone provintsis
	Asend Itaalias

Frosinone on linnaks nimetatav omavalitsusüksus (comune)^[4] Itaalias Lazio maakonnas, samanimelise provintsi keskus.

Frosinone kõrgus merepinnast on 291 meetrit, asustustihedus keskmiselt 992 inimest ruutkilomeetri kohta.

Frosinone, mida tuntakse ka Ciociaria pealinnana, on Lõuna-Lazio tähtis äri- ja kaubanduskeskus. Volskide ajal oli asula nimeks Frusna, hiljem, roomlaste ajal, oli nimeks Frùsino.

Haldus

Frosinone piirneb järgmiste omavalitsusüksustega: Alatri, Arnara, Ceccano, Ferentino, Patrica, Supino, Torrice, Veroli.

Frosinone halduspiirides asuvad järgmised asulad ja asumid: Capo Barile Nicolia, Cerreto, Colle Cannuccio, Colle Cottorino, Colle Martuccio, Fontana Grande, Impratessa, La Cervona, La Pescara, Le Pignatelle, Le Rase, Madonna della Neve, Le Noci, Pratillo, San Liberatore, Selva dei Muli, Stazione, Valle Contessa, Vetiche I.

Loodus

Sacco jõe oru üle valitseval mäel asuv Frosinone on ümbritsetud Ernici mägedest põhjas ning Lepini mägedest idas ja lõunas, kuhu paistavad ära ka Ausoni mäed.

Frosinone territooriumil voolavad Cenicia, Rio ja Cosa jõed.

Ajalugu

Argeoloogiliste väljakaevamiste leidudest Selva dei Mulis nähtub, et Frosinone alad olid asustatud juba paleoliitikumis (umbes 250 000 aastat tagasi). Umbes 4000 aasta eest oli samas kohas suur neoliitikumiaegne asundus. Väljakaevamistel on tulnud päevavalgele inimasustuse jäljed XII–X ja VII–VI sajandist e.m.a. Tänapäeva Piazzale De Matthaeisi kohalt on leitud 21 VI ja V sajandi e.m.a matusepaika.

Aastal 306 eKr tõusis linn üles roomlaste vastu, 303. aastal eKr aastal raiuti liidritel Roomas avalikult pead maha.

II Puunia sõja ajal purustas asula Hannibali sõjavägi.

Roomlaste võimu ajal oli Frosinone alal hääleõigusega munitsiipium, keisririigi ajal oli seal koloonia, osa maid anti veteranidele.

Frosinone leidis äramärkimist paljude antiikaja kirjanike teostes, kes kiitsid frosinonelaste vaprust. Cicerol oli Frosinones villa või maavaldus.

Vaatamisväärsused

Sakraalarhitektuur

Kirikud

Cattedrale di Santa Maria Assunta (rekonstrueeritud XVIII sajandil)
Chiesa abbaziale di San Benedetto (1134)
Santuario della Madonna della Neve (XVII sajand)
San Magno ehk Madonna della Delibera kirik (IX sajand)
Chiesa della Santissima Annunziata (XVIII sajand)
Chiesa di Santa Lucia (XVI sajand)
Chiesa di Santa Maria delle Grazie o di San Gerardo (XVIII sajand)

Tsiviilarhitektuur

Palazzo del Governo
Palazzo della Provincia, 1930–1933 ehitatud hoone on provintsi valitsushoone
Palazzo Pietro Tiravanti
Grattacielo L'Edera
Palazzo della Banca d'Italia
Monumento a Nicola Ricciotti
Monumento ai Caduti
Fontana Livio de Carolis (1711)
Fontana Bussi e Ponte della Fontana
Monumento al tenente Simm

Arheoloogilised väljakaevamised

Rooma amfiteater
Rooma termid
Tomba Sant'Angelo
Villa Comunale

Kultuur

Kõrgharidus

Frosinones asuvad Cassino ülikooli (Università degli Studi di Cassino) inseneriteaduste teaduskond ja Rooma ülikooli (Università degli Studi di Roma "La Sapienza") meditsiiniteaduskond.

Konservatoorium (Conservatorio statale di musica Licinio Refice) pühitseti sisse 1972. aastal.

Viale Marconil asub Kaunite kunstide akadeemia.

Aldo Moro tänav
Salvo D'Acquisto mälestussammas
Santa Lucia kiriku detail
Purskkaev

Infrastruktuur

Raudtee

Frosinone raudteejaam asub Rooma-Frosinone-Napoli liinil.

Lennuväli

Frosinone sõjalennuväli avati 1939. aastal.

Sõpruslinnad

Ameerika Ühendriigid – Elmwood Park, alates 1996
Kanada – Tecumseh, alates 2009
Itaalia – Nocera Umbra, alates 2009
Itaalia – Ponza, alates 2010

Viited

↑ "DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 1. juuli 2013.
↑ Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.
↑ https://demo.istat.it/?l=it
↑ DECRETO DEL PRESIDENTEDELLA REGIONE Linna staatust kinnitav dekreet

Kirjandus

Francesco Antonucci, Corpus Lapidarum Frusinonis – Vol.1, Tipografia Zirizzotti, Frosinone, 2005
Ignazio Barbagallo, Frosinone, Lineamenti storici dalle origini ai giorni nostri, Editrice Frusinate, Frosinone, 1975
Marianna Candidi Dionigi, Viaggio nella città di Saturno e storia di Frosinone 1809-1816, Edimond, Città di Castello, 1997
Giuseppe De Matthaeis, Saggio istorico sull'antichissima città di Frosinone, Stamperia De Romanis, Roma, 1816
Maurizio Federico – Costantino Jadecola, La città è vuota e in rovina! La guerra a Frosinone 1943-44, Biblioteca Comunale Turriziani, Frosinone, 2005, ISBN 88-901454-1-2
Maurizio Federico, Frosinone e i suoi pompieri, Frosinone, 2006, ISBN 88-901454-2-0
Maurizio Federico, Il Biennio Rosso in Ciociaria: 1919-20, IN.GRA.C., Cassino, 1985
Achille Giorgi, Il Circondario di Frosinone nella provincia di Roma;disquisizioni storico-politico-amministrative, Firenze, 1881
Silio Italico, Punica, Libro II, Ginevra 1990
Michele Mattioni, Frosinone capoluogo della provincia ciociara, Sonzogno, Milano, 1929
Pietro Pellisieri, De Frusinonis Antiquitate, Frosinone 1823
Riccardo Saldarelli, Arte Contemporanea nella Cattedrale di Frosinone, Frosinone, 1992

Välislingid

Frosinone – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Koduleht (itaalia keeles)

[1] "DiPI Online – Dizionario di Pronuncia Italiana". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. oktoober 2018. Vaadatud 1. juuli 2013.

[2] Superficie di Comuni Province e Regioni italiane al 9 ottobre 2011, vaadatud 16.03.2019.

[3] ttps://demo.istat.it/?l=it

[4] DECRETO DEL PRESIDENTEDELLA REGIONE Linna staatust kinnitav dekreet

[1]

[2]

[3]

[4]