Mine sisu juurde

Fusch an der Großglocknerstraße

Allikas: Vikipeedia
Fusch an der Großglocknerstraße
Vapp

Pindala: 158 km² Muuda Vikiandmetes
Elanikke: 719 (1.01.2018)[1] Muuda Vikiandmetes

Koordinaadid: 47° 13′ N, 12° 49′ E
Valla asend Zell am See ringkonnas
Fusch an der Großglocknerstraße (Austria)
Fusch an der Großglocknerstraße

Fusch an der Großglocknerstraße on vald (Gemeinde) Austria Salzburgi liidumaa Zell am See ringkonnas (Pinzgau piirkonnas), Grossglockneri mäe jalamil. Fuschi org asub Alpide peaahelikust põhja pool. Fusch asub kõrgusel 813 m, kuid suurim kõrgus vallas on 3564 m Grossglockneri mäe tipus (Austria kõrgeim mägi).

Fuschi org asub Raurise oru ja Kapruni oru vahel ning suubub Salzachi orgu.

Läbi Fuschi oru ja orus asuva Ferleiteni (kuulub samuti Fuschi valda) viib Grossglockneri kõrgalpi maantee kui tuntud maaliline maantee ja populaarne sihtkoht.

Alpide peaharjalt lookleb Fuscher Ache jõgi, alustades Fuschi oru ülemisest otsast – Kafertalist – Ferleiteni poolt üle Fuschi kuni suubumiseni Salzachi jõkke Bruck an der Großglocknerstraße juures.

Fuschi orus asub 1188 m kõrgusel Bad Fusch, kõrgmäestikukuurort, tuntud 18. ja 19. sajandil St. Wolfgangi nime all, mis nüüdseks on varemeis ja mida kasutatakse ainult vaba aja veetmise kohana. Seal on arvukalt allikaid, millel väidetavalt on tervendav toime. Vürstlik piiskop kardinal Schwarzenberg, kes külastas seda kohta esimest korda 1829. aastal, tegi sellest rahastajana 19. sajandi ühe kuulsama mägikuurorti Austrias, mis võis vabalt konkureerida Bad Gasteiniga. Kuid sõda rüüstas selle kuurordi, üksikud allesjäänud suured hotellid läksid peagi pärast 1945. aastat pankrotti. Tänapäeval on kuurordi kunagisest hiilgusest järel vaid varemed ja 1990. aastatel taastatud kirik.

Suured lõigud orust on osa Kõrg-Tauerni rahvuspargist ja nende suhtes kehtivad eriti ranged kaitsetingimused.

Fuschi org moodustab põhjapoolse otsa vanast mäekurust üle Alpide, mida kasutati juba keltide aegadel muularajana. Hochtori lähedalt on leitud keldi ja rooma münte ning Euroopa kõrgeimalasuv pühamu väikese Herculese kujuga. Kas sellel ajal oli see juba linn orus, ei ole dokumenteeritud, kuid seal oli vähemalt majutus kaupmeestele, kes ületasid ilmselt Hochtori Kesk-Alpides. Fuschis endas on võlvijäänused keskajast. Keskaegse kaevandamisega saabus orgu suurel arvul kaevureid. Peamine asula orus oli aga hilisem varauusajast St. Wolfgang, hilisema nimega "Bad Fusch", enne terviseturismi või hõbekaevanduste algust Kühkarkopfi mäel. Praegune küla oli sel ajal asustatud ja tõenäoliselt oli see seni olnud osaliselt elamiskõlbmatu soostik. Linn ise oli pikka aega jõe poolt jaotatud Taxenbachi ja Zelli haldusalade vahel, mis kajastub tänapäeval numbrite ülesehitamises tähega "Z" (Fusch Zeller) ja "T" (Taxenbacher Fusch). Iseseisva kogukonnana valitsesid linna peaaegu pidevalt (välja arvatud natsiaeg) kristlikud ja konservatiivsed linnapead. Varem isoleeritud linn sai majanduslikult palju kasu Grossglockneri kõrgalpi maantee ehitamisest, kuid väljaspool suvekuid jääb see endiselt peamistest turismimarsruutidest kõrvale.

Pikas talupojaühiskonnas – nagu ka teistes Austria maapiirkondades – kasutasid talunikud Teise maailmasõja ajal sunnitöölisi Ida-Euroopast. Sõja lõpus otsis mitu natsi sõjakurjategijat külas kui Alpikindluse osas varjupaika. Aastatel 1945–1955 kuulus linn Ameerika okupatsioonitsooni. Turismi kasv alates 1960. aastatest tõi linnale teatavat õitsengut, kuid mis ei suuda konkureerida piirkonna suurte turismikeskustega ja päästis seega linnakaitse, töötab suurte suusapiirkondadega hästi. Nagu paljudes Austria maapiirkondades 1990. aastatest, võib märgata ka maapiirkondade taristu teatavat halvenemist kaupluste, postkontorite ja politseijaoskondade sulgemisega. Samal ajal on Kõrg-Tauerni rahvuspark ja väike sellega seotud näitus või Mühlauersäge ümberehitamine näidissaeveskiks pakkunud esimesi impulsse ökoloogiliselt ja kultuuriliselt huvitatud turismile.


Fuscher Ache jõgi (vaade lõunasse)

Kesklinn tüüpiliste majadega

Ferleiteni loomapark