Hugo Schmeisser

Hugo Schmeisser (24. september 1884 Jena – 12. september 1953 Erfurt) oli üks 20. sajandi maailma kuulsamaid relvakonstruktoreid.

Hugo Schmeisser sündis Jena linnas Saksamaal ning elas 1894. aastast alates Shul linnas, kus tema perekond edaspidi põhiliselt elas. Hugo isa Louis Schmeisser (1848–1917) oli Euroopas üks tuntumaid relvakonstruktoreid, kelle nimega on seotud kuulipildujate väljatöötamine ja tootmine Theodor Bergmanni relvatehases kuni I maailmasõjani. Bergmanni juures sai Hugo põhjaliku koolituse ja teadmised relvade alal. Samas firmas konstrueeris Hugo oma esimesed automaatpüstolid kaliibriga 7,63 mm ja 9 mm.

Koostöös firma Haenel arendusmeeskonnaga tegi Schmeisser otsustava leiutise II maailmasõja eel 1938. aastal. Tema väljatöötatud uus automaatne käsitulirelv oli ette nähtud tulistamiseks uut tüüpi padruniga, n-ö lühipadruniga, kaliiber 7,92x33 mm. Uus paremate omadustega relv pidi välja vahetama varasema MP38/40. Uue relva tootmine pidi olema võimalikult lihtne, odav, vähema materjalikuluga ja võimaldama kiiret tootmist suurel hulgal. Nendele nõuetele vastavana loodud maailma esimene automaatne karabiin sai algselt tuntuks kui Mkb42, siis väikeste täiustuste järel MP43, masstootmisel MP44 ja Adolf Hitleri soovil nimega Sturmgewehr 44.

3. aprillil 1945 hõivas USA sõjavägi Suhli linna ja kehtestasid kohe sealsetes relvatehastes tootmiskeelu. Hugo ja tema vend Hans olid nädal aega USA relvaekspertide ja Briti salateenistuse meeskondade juures ülekuulamistel. Juuni lõpul 1945 loovutasid USA väed Tüüringi alad Nõukogude Liidule. Oktoobris 1945 sundisid uued peremehed Hugo Schmeisseri tööle niinimetatud Punaarmee tehnilises komisjonis, mille ülesanne oli selgitada välja Saksa relvade uusim seis, et selle töö tulemusel saaks NSV Liit teha oma uuemaid relvaarendusi.

Oktoobris 1946 NKVD organiseerimisel alanud saksa spetsialistide ja oskustööliste deporteerimiskampaaniaga saadeti Hugo Schmeisser sunnitööle Nõukogude Liitu, tema perekond aga jäi Saksamaale. Sarnane saatus tabas ka teisi Suhli linna ettevõtete relvakonstruktoreid, kes toimetati erirongiga koos perekondadega kesk Uurali Iževski linna relvatehasesse (praegu Ižmaš).

Hugo Schmeisseri tegevusest Iževski relvatehases ajavahemikus 1946–1952 on vähe teada. Pole kahtlust, et Hugo Schmeisseri leiutised olid otsustavad AK-47 seeriatootmisküpseks saamisel. Eriti kehtib see juba Saksamaal väljatöötatud survetehnoloogia kasutuselevõtus käsitulirelvade massiliseks valmistamiseks lehtmetalli stantsimise teel. Andeka Hugo Schmeisseri teadmised ja kogemused on AK-47 koguarendusse jätnud oma jälje.

Jaanuaris 1948 andis NSV Liidu kaitseministeerium nõusoleku AK-47 valmistamiseks seeriaviisiliselt. Poolteist aastat oli Hugo seotud selle relva arendustööga ja nullseeria tootmise ettevalmistamisega. Veel 4 aastat kestis relva täiustamine, millele järgnes AK-47 täistuuridel masstootmine Iževskis.

Seda, kui tähtis ja vajalik oli Schmeisser Nõukogude Liidule, näitab kasvõi fakt, et kui kõik teised saksa spetsialistid lasti 1952. aasta algul vabaks ning neil lubati sõita koju, siis Hugot hoiti erandina kinni veel pool aastat, nii et kodumaale sai ta alles 9. juunil 1952.

Hugo Schmeisser suri 1953. aastal Erfurdi linnahaiglas pärast kopsuoperatsiooni ning maeti Suhli linnakalmistule.

Välislingid

• Suhli linnavalitsuse veebileht
• Hugo Schmeisser Nõukogude Liidus