Jordaania
|
Jordaania Hašimiidi Kuningriik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Jordaania kuninglik hümn | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Amman | ||
| Pindala |
89 341 km²  | ||
| Riigikeel | araabia | ||
| Rahvaarv |
10 428 241 (19.06.2019)[1] | ||
| Rahvastikutihedus | 116,7 in/km² | ||
| Riigikord | konstitutsiooniline monarhia | ||
| Kuningas | ‘Abd Allāh II | ||
| Peaminister | Jafar Hassan | ||
| Iseseisvus | 25. mai 1946 | ||
| SKT |
40,068 mld $ (2017)[2] | ||
| SKT elaniku kohta |
4129 $ (2017)[3] | ||
| Valuuta | dinaar (JOD) | ||
| Usund | islam | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +2 | ||
| Tippdomeen | .jo | ||
| ROK-i kood | JOR | ||
| Telefonikood | 962 | ||
Jordaania on riik Lähis-Idas. Piirneb läänes Iisraeli ja Jordani Läänekalda, põhjas Süüriaga, kirdes Iraagiga ning idas ja lõunas Saudi Araabiaga.
Kuni 1946. aastani kandis riik nime Transjordaania.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]
Jordaanias on suur osatähtsus kõrbetel.
Riik jaguneb kolmeks looduspiirkonnaks. Jordaania lääneosas põhjast lõunasse kulgevas Jordani orus Surnumere ääres on Maa madalaim kuiv punkt (425 m alla merepinna). Jordani org on osa Ida-Aafrika riftivööndist, mis jätkub lõuna poole Al-‘Aqabah' lahe kaudu Punasesse merre.
Riik
[muuda | muuda lähteteksti]Riigikaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Jordaania kaitsejõud koosnevad kolmest väest: maa-, õhu- ja mereväest.
Kogu Jordaania territoorium on jaotatud 4 ringkonnaks: Keskpiirkond (‘Ammān), Lõunapiirkond (Al-‘Aqabah sadam), Põhjapiirkond (Irbid) ja Idapiirkond (Azraq).
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]
Kubernerkonnad
[muuda | muuda lähteteksti]Jordaania jaguneb 12 kubernerkonnaks (muḩāfaz̧ah).
- ‘Ajlūni kubernerkond
- Ammani kubernerkond
- Al-‘Aqabahi kubernerkond
- Al-Balqā’ kubernerkond
- Irbidi kubernerkond
- Jarashi kubernerkond
- Al-Karaki kubernerkond
- Ma‘āni kubernerkond
- Mādabā kubernerkond
- Al-Mafraqi kubernerkond
- Aţ-Ţafīlahi kubernerkond
- Az-Zarqā’ kubernerkond
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2015. aastal elas Jordaanias hinnanguliselt 8 117 564 inimest.[4]
Rahvastiku tihedus oli 88 inimest ruutkilomeetri kohta.
Jordaania sündimuskordaja oli 2015. aastal 25,37 promilli ja suremuskordaja 3,79 promilli.[4]
Keskmine eluiga oli 74,35 aastat (meestel 73 aastat, naistel 75,78 aastat).[4]
Rahvuslik koosseis
[muuda | muuda lähteteksti]Põhiosa elanikkonnast moodustavad araablased (98%). Suuremad vähemusrahvused on tšerkessid 1% ja armeenlased 1%.[4]
Kirjaoskus
[muuda | muuda lähteteksti]Kirjaoskus on 95,4% (2015).[4]
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]Valitsev religioon on islam. 97,2% elanikkonnast moodustavad moslemid (peamiselt sunniidid) ja 2,2% kristlased.[4]
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Jordaania 2011. aasta SKP oli 36,04 miljardit USA dollarit.[5]
2014. aastal oli töötus 11,9%. 14,2% rahvastikust elab allpool vaesuspiiri (2002).[4]
| Sektor | SKT (2014) | Tööjõud (2013) |
|---|---|---|
| Põllumajandus | 3,2% | 2% |
| Tööstus | 29,3% | 20% |
| Teenindus | 67,4% | 78% |
Väliskaubandus
[muuda | muuda lähteteksti]Jordaania suurimad ekspordiartiklid on rõivad, väetis, kaaliumkarbonaat, köögiviljad ja ravimid. Tähtsaimad ekspordipartnerid (2013) on Iraak (18,4), Ameerika Ühendriigid (17,7%), Saudi Araabia (13,6%), India (7,3%) ja Araabia Ühendemiraadid (4%).[4]
Jordaania suurimad impordiartiklid on toornafta, masinad, transpordivarustus, raud ja teravili. Tähtsaimad impordipartnerid (2013) on Saudi Araabia (18,5%), Hiina (10,3%), Ameerika Ühendriigid (6,3%), India (5,1%) ja Itaalia (4,8%).[4]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Jordaania ajalugu
Jordaania alad Lähis-Idas on kuulunud Rooma, Bütsantsi (4. sajand), Araabia Kalifaadi (630. aastast) ja Osmani impeeriumi (1517–1918) koosseisu.
I maailmasõja lõpul tõrjuti Suurbritannia toel Jordaania aladelt türklased välja.
1920. aastal liideti Jordaania territoorium Suurbritannia hallatud Palestiina mandaatterritooriumi osaga. 1921. aastal eraldati sellest Transjordaania, mis sai iseseisvaks emiraadiks.
- Pikemalt artiklis Jordaania riigipeade loend
Jordaania kuningriik
[muuda | muuda lähteteksti]1946. aastal loodi sõltumatu Transjordaania Hašimiidi Kuningriik. ÜRO Peaassamblee otsuse alusel kuulutati 14. veebruaril 1948 välja Iisraeli riik, partitsioneerimisresolutsiooni järgi pidi moodustatama allesjäänud 25 protsendile Palestiina alast juudiriik ning teine Palestiina araablaste riik (Transjordaania oli esimene). 14. mail 1948 kuulutasid juudid oma territooriumil välja Iisraeli riigi. Järgmisel päeval ründasid vastloodud riiki seitse naaberriiki – Egiptus, Jordaania, Süüria, Liibanon, Saudi Araabia, Iraak ja Jeemen. Iisraeli rünnanud Araabia riikide valitsused kutsusid Iisraeli alal elavaid araablasi üles lahkuma, kuid neile lubati võimalust pärast sõjategevuse lõppu tagasi pöörduda. Iisraelil õnnestus araabia riikide rünnak tagasi lüüa, ta okupeeris 6700 km2 Palestiina Araabia riigile määratud alast ja Ida-Jeruusalemm. Palestiina aladelt põgenes naaberriikidesse umbes 900 000 araablast. Ülejäänud Palestiina-osa, mis oli määratud Araabia riigile, liidendati Jordaaniaga.
Transjordaania annekteeris Läänekalda ametlikult 1950. aastal ning kõigile seal elavatele araablastele anti kodakondsus. Kuna Transjordaania paiknes Jordani jõe mõlemal kaldal, sai riigi nimeks Jordaania. Ala, millest oleks pidanud saama teine Palestiina araablaste riik, oli okupeeritud. Gaza maariba kuulus Egiptusele ning Juudea ja Samaaria ehk Jordani Läänekallas Transjordaaniale. Transjordaania valdusse jäi ka enamik Jeruusalemmast, sealhulgas vanalinn ja Nutumüür. Nii läks araablaste valdusse kokku 85 protsenti kunagisest Suurbritannia mandaadiga piiritletud alast. Aastast 1950 on Jordaania Hašimiidi Kuningriik. 1958. aasta veebruaris sõlmisid Lähis-Ida Hašimiidide dünastia monarh Ḩusayn Jordaanias ja Iraagi kuningas Fayşal II vastukaaluks Egiptuse ja Süüria Ühendatud Araabia Vabariigile, Iraagi ja Jordaania föderatsiooni (Araabia Föderatsioon). Föderatsioon aga lagunes juba juulis, kui Iraagis kukutati Fayşal II monarhia.
1967. aastal kaotas Jordaania Kuuepäevases sõjas Iisraeliga Ida-Jeruusalemma ja Jordani läänekalda, mille tagajärjel elab Jordaanias ligi 2 miljonit Palestiina põgenikku, mis moodustab kolmandiku riigi rahvastikust.
1970. aastal puhkes Jordaania kodusõda, milles suruti maha Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) sissid, kes tegutsesid Jordani jõe idakaldal, praeguse Jordaania territooriumil ja mille järel saadeti riigist välja Palestiina põgenikud, sealhulgas PVO liikmed. PVO täidesaatva komitee juht oli aastatel 1969–2004 Yāsir ‘Arafāt. 1994. aastal sõlmis Iisraeliga rahulepingu.
Alates aastast 1955 on Jordaania ÜRO liige.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://dosweb.dos.gov.jo
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ 4,00 4,01 4,02 4,03 4,04 4,05 4,06 4,07 4,08 4,09 The World Factbook. CIA, vaadatud 7.08.2015.
- ↑ imf.org. vaadatud 8.05.2011
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Jordaania – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis
Jordaania – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Iseseisvad riigid: Afganistan | Araabia Ühendemiraadid | Armeenia | Aserbaidžaan | Bahrein | Bangladesh | Bhutan | Brunei | Egiptus | Filipiinid | Gruusia | Hiina koos Macau ja Hongkongiga | Ida-Timor | Iisrael | India | Indoneesia | Iraak | Iraan | Jaapan | Jeemen | Jordaania | Kambodža | Kasahstan | Katar | Kuveit | Kõrgõzstan | Küpros | Laos | Liibanon | Lõuna-Korea | Malaisia | Maldiivid | Mongoolia | Myanmar | Nepal | Omaan | Pakistan | Põhja-Korea | Saudi Araabia | Singapur | Sri Lanka | Süüria | Tadžikistan | Tai | Türgi | Türkmenistan | Usbekistan | Venemaa | Vietnam
Tunnustamata riigid ja okupeeritud alad: Abhaasia | Golani kõrgendikud | Lõuna-Osseetia | Mägi-Karabahh | Palestiina | Põhja-Küpros | Taiwan | Tiibet