Juriidiline fakt
Juriidiline fakt on konkreetne eluline asjaolu, millega õigusnorm seob õigussuhte tekkimise, muutumise või lõppemise.[1] Eluline asjaolu omandab juriidilise fakti tähenduse, kui õigusnormi looja on ta välja valinud ja kinnistanud üldistatud kujul õigusnormis.[2]
Selliseid fakte nimetatakse juriidilisteks põhjusel, et need toovad kaasa teatud õiguslike tagajärgi. Lisaks sellele juriidilised faktid tekitavad koos õigusnormidega tsiviilsuhetes osalejatel subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused.[3]
Juriidilise fakti tunnused
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidilise fakti tunnusteks on:
- konkreetne elutingimus, mis on väljendatud väljaspool ja on teatud aja jooksul tegelikult olemas;
- õigusriigis sätestatud asjaolu, mis määrab kindlaks õiguslikud omadused;
- fakt, mis sisaldab teavet teatud tüüpi sotsiaalsete suhete kohta;
- nende asjaolude olemasolu, mis põhjustab teatavaid õiguslikke tagajärgi. [3]
Juriidilise fakti liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidiliste faktide liigitamise alus on nende seos inimese teadvuse ja tahtega. Juriidilised faktid jagunevad sündmusteks ja tegudeks.
- Sündmused on juriidilised faktid, mille toimumine ei sõltu subjekti tahtest ja teadvusest. Näiteks inimese loomulik surm.
- Teod on juriidilised faktid, mis on sõltuvuses õiguse subjektide teadvusest ja tahtest, kuna neid sooritavad nemad. Teod jagunevad õiguspärasteks ja õigusvastasteks.
- õiguspärase teo puhul käitub õiguslikus olukorras vastavuses objektiivse õiguse nõuetega.
- õigusvastase teo puhul õiguse subjektid ei vii oma käitumist vastavusse õiguse ettekirjutustega.[4]
Mõned teadlased eristavad sündmustele ja tegudele lisaks õiguslikke seisundeid (sugulus, töövõimetus, abielu jne). [2]
Juriidiline toiming on inimeste käitumine olemasolevate õigussuhete raames, mille subjekti tegevusel ei ole konkreetseid õiguslikku tagajärgi. [2]
Juriidilised toimingud on isikute teod, mille toimepanemisega seob seadus õiguslike tagajärgede tekkimise sõltumata nende isikute tahtest, soovist ja kavatsustest. [2]
Kõige illustreerivam näide on teovõimetu isiku õigustoiming, kelle teod ei saa olla õigusaktid, kuid isiku tegevusel võivadolla õiguslikud tagajärjed, näiteks asja või aarde leidmine. [2]
Kui tegu toob kaasa õiguslikke tagajärgi, tunnistatakse selline toiming juriidiliseks. Seega pole tavaline klaasist vee joomine juriidiline toiming. [2]
Õigusliku tagajärje iseloom
[muuda | muuda lähteteksti]Juriidilisi fakte võib liigtada ka selle õigusliku tagajärje iseloomu alusel, mille nende esinemine kaasa toob. Juriidilised fakrid on õigustmoodustavad, õigustmuutvad ja õigustlõpetavad. [5]
- Õigustmoodustavad juriidilised faktid toovad kaasa subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste tekke konkreetsel õiguse subjektil. See ei ole õiguse loomine, vaid elutähtis asjaolu, mis moodustab õiguse õiguse subjektile. [5] Näiteks töölevõtt.
- Õigustmuutvad juriidilised faktid muudavad juba olemasolevaid subjektiivseid õigusi või juriidilisi kohustusi.[6] Näiteks abiellumine, lapse saamine.
- Õigustlõpetavad juriidilised faktid toovad kaasa subjektiivsete õiguste ja kohustuste toime lõppemise. [6] Näiteks õiguse subjekti tegevus temale kuuluva õigustuse realiseerimisel või kohustuse täitmisel; ka sündmus (nt inimese surm, omandi hävimine, ülikooli lõpetamine)
Eraldatakse ka neljas juriidiliste faktide liik – komplekssed ehk universaalsed juriidilised faktid. [7]
- Komplekssed juriidilise faktid, mis samal ajal moodustavad, muudavad ja lõpetavad õigussuhteid. Näiteks ülikooli sisseastumine, kohtuotsus, abielu. [7]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Juriidiline fakt. Arvutivõrgus kättesaadav: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/juriidiline_fakt1
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 Юридичексие факты. Arvutivõrgus kättesaadav: https://www.grandars.ru/college/pravovedenie/yuridicheskie-fakty.html
- ↑ 3,0 3,1 Понятие и виды юридических фактов. Arvutivõrgus kättesaadav: https://rusjurist.ru/studentu/ponyatie-i-vidy-yuridicheskih-faktov/#item-3
- ↑ Raul Narits (2002). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura. Lk 111.
- ↑ 5,0 5,1 Raul Narits (2002). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura. Lk 112.
- ↑ 6,0 6,1 Raul Narits (2002). Õiguse entsüklopeedia. Tallinn: Juura. Lk 113.
- ↑ 7,0 7,1 М. А. Ищенко. Юридические факты: понятия и классификация. Kursusetöö. Juhendaja Г. Э. Адыгезалова. Krasnodar: ФГБОУ ВО «КубГУ» 2020.