Kõrgvererõhktõbi

Kõrgvererõhktõbi ehk hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne hüpertensioon (ladina keeles morbus hypertonicus) on püsiv arteriaalne hüpertensioon, mida ei saa pidada mingi haigusega kaasnevaks.

Valediagnoosid

Ühe 2024. aastal ilmunud uuringu kohaselt on vererõhu mõõtmisel oluline mõõdetava isiku käe-, jalgade ja istumisasend, mõõtmisele eelnenud puhkeperiood, söömine ja joomine, samuti mõõtmise ajal toimuv.^[1] 133 keskealise ameeriklasega tehtud katsete järel leiti, et kõik need ja muudki tegurid võivad mõõtmisreeglite eiramise korral anda tulemuseks eksliku kõrgvererõhktõve diagnoosi ning autorid oletasid, et sääraste mõõtmisvigade tõttu on valediagnoos pandud ligi 54 miljonile ameeriklasele.^[2]

Vaata ka

vererõhk

Viited

↑ ERR (9. oktoober 2024). "Uuring: perearst võib vererõhku tihti valesti mõõta". ERR. Vaadatud 17. oktoobril 2024.
↑ Liu, Hairong; Zhao, Di; Sabit, Ahmed; Pathiravasan, Chathurangi H.; Ishigami, Junichi; Charleston, Jeanne; Miller, Edgar R., III; Matsushita, Kunihiro; Appel, Lawrence J.; Brady, Tammy M. (7. oktoober 2024). "Arm Position and Blood Pressure Readings: The ARMS Crossover Randomized Clinical Trial". JAMA Internal Medicine. DOI:10.1001/jamainternmed.2024.5213. ISSN 2168-6106.

[1] ERR (9. oktoober 2024). "Uuring: perearst võib vererõhku tihti valesti mõõta". ERR. Vaadatud 17. oktoobril 2024.

[2] Liu, Hairong; Zhao, Di; Sabit, Ahmed; Pathiravasan, Chathurangi H.; Ishigami, Junichi; Charleston, Jeanne; Miller, Edgar R., III; Matsushita, Kunihiro; Appel, Lawrence J.; Brady, Tammy M. (7. oktoober 2024). "Arm Position and Blood Pressure Readings: The ARMS Crossover Randomized Clinical Trial". JAMA Internal Medicine. DOI:10.1001/jamainternmed.2024.5213. ISSN 2168-6106.

[1]

[2]