Kaitseväe kalmistu

Kaitseväe kalmistu

Kaitseväe kalmistu (ka Tallinna garnisoni kalmistu) on Tallinnas Filtri tee ja Siselinna kalmistu vahelisel alal asuv Eestis langenud sõjaväelaste matmiskoht, kuhu on 120 aasta jooksul maetud 2565^[1] kuni 5000 eri rahvusest sõjaväelast ja nende perekonnaliiget^[1].

Ajalugu

Kalmistu algusajaks võib pidada 1887. aasta detsembrit, kui Tallinna linn eraldas tsaari sõjaväevõimudele Juhkentalis kalmistu tarbeks tasuta maad ning sinna hakati matma 23. jalaväediviisi surnuid.

Tsaariaja intensiivseim matmine toimus Esimese maailmasõja ajal, 1915–1917, kui kalmistu algne osa sai täis.

1918. aastal hakkas Saksa okupatsioonivõim oma sõdureid matma uuele maatükile, nendegi hauad maeti 1970. aastail Nõukogude võimu poolt üle.

Sama aasta lõpus hakati kalmistule matma ka Eesti Vabadussõjas langenuid, sõja käigus maeti sinna kokku 575 Eesti sõdurit, Vene valgekaartlast ning sõjavangi. Sel ajal leidsid kalmistul viimse puhkepaiga ka langenud Briti mereväelased.

1938. aastal asendati haudadel säilinud raudristid kalmistu välimuse ühtlustamiseks kivitahvlitega. Ristid annetati Allveelaevastiku Sihtkapitalile.^[2]

Nüüdseks on Eesti-aegsetele haudadele valdavas osas peale maetud Nõukogude sõjaväelased. Ülematmine ning hauatähiste hävitamine sai alguse 1949. aastal. Paljude kivide alla pole tegelikult kedagi maetud. Kalmistule on paigaldatud ka fiktiivseid hauatähiseid umbes 200. Nii näiteks 1985. aastal anti sõjakomissariaadist 32 nime, kellele tuli paigaldada kalmistule kivi. Nimed otsiti Tallinnast 600 kilomeetri raadiuses hukkunute hulgast.

Suvel 1994 otsustas Tallinna Kaitseväe kalmistu taastamise komisjon, et “kalmistu tuleb taastada Tallinna Kaitseväe kalmistuna, kusjuures taastada tuleb ka mälestusehis, Vabadussõja juhtide mälestusmärk ning Vabadusristi kavaleride mälestusmärk”.

Kabel

Vanast kalmistukiriku ümberehituse Kaitseväe kalmistu kabeliks projekteeris arhitekt Edgar-Johan Kuusik. Ümberehitis õnnistati sisse 1930. aastal.

Kabel restaureeriti 2011. aastal. Restaureerimisprojekti autor oli arhitekt Tiina Linna, kabeli kupli tipus asuva vaas-urni kavandas ja valmistas skulptor Rene Reinumäe. Kabeli restaureerisid Haapsalu Restauraatori töömehed, sise- ja välissepised valmistas Eerik Kõutsi töörühm. Kabelis oleva dolomiidist epitaafi tegid Kaarma kiviraidurid, keda juhatas töödejuhataja Volli Sai. Kabeli taaspühitses mardilaupäeval, 9. novembril 2018. aastal EELK peapiiskop emeeritus Andres Põder. Andres Põder pühitses ka kabelisse paigutatud altari. Altarile asetatud kaitseväe kaplanaadi kaitsepühaku Püha Martini ikooni pühitses EAÕK metropoliit Stefanus.

Kabelit kasutatakse aeg-ajalt Kaitseväe kaplaniteenistuse poolt, eriti jõululaupäeviti jumalateenistuse pidamiseks. Nendel teenistustel on osalenud ka Eesti president Kersti Kaljulaid.

Mälestusmärgid

1928. aastal rajati kalmistule arhitekt Edgar Kuusiku kavandi järgi Vabadussõjas langenutele mausoleumi taoline mälestusehis.
1933. aastal püstitati kalmistule samuti arhitekt Kuusiku kavandi järgi kuulsate Vabadussõja väejuhtide Johan Undi ja Ernst Põdderi ning teiste kindralite auks mälestusmärk, mille Nõukogude võim 1952. aastal hävitas.
1940. aastal tegi skulptor Juhan Raudsepp Vabadusristi kavaleride mälestussamba, mille pidulik avamistseremoonia jäi Nõukogude okupatsiooni tõttu ära. 1950. aastate algul lasid Nõukogude võimud samba õhku. On taastatud, 2024. mais alustati selle esise platsi ennistamist ning kalmude ümbermatmist.
Juunis 1937 avati kalmistul monument Männiku plahvatuse ohvritele, mille juures on ka ühishaud. See monument ja hauaplats olid ainukesed, mis tervena elasid üle Nõukogude okupatsioonid.
30. aprillil 2007 teisaldati Kaitseväe kalmistule varem Tallinnas Tõnismäel seisnud pronkssõdur, monument Teises maailmasõjas hukkunud Nõukogude sõjaväelastele. Mälestusmärgi teisaldamine põhjustas ulatuslikud rahutused (nn pronksiööd). Tänini tuuakse monumendi jalamile kalmistul lilli 9. mail, Nõukogude ajal tähistatud Teise maailmasõja (nõukogude kõnepruugis Suure Isamaasõja) lõpukuupäeval.
28. novembril 2012 avati taastatud mälestusehitis Vabadussõjas langenutele.

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 "Kaitseväe kalmistu". Eesti Sõjamuuseum.
↑ "Sõjaväe-surnuaia ristid – vanametalliks". Esmaspäev nr 17, 25. aprill 1938. Lk 7

Kirjandus

Vabadussõja juhtide mälestussamba taasavamine Tallinna Kaitseväe kalmistul 22. veebruaril 1998 Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit 1998

Välislingid

Kaitseväe kalmistu kultuurimälestiste riiklikus registris
Kaitseväe kalmistul põimuvad ajaloo keerdkäigud. Eesti Päevaleht, 8. mai 2007
Kaitseväe kalmistu kabeli restaureerimistööd jõudsid lõpule. Postimees, 12. juuli 2011
Kaitseväe kabeli ja ikooni õnnistamise tseremoonia, Kaitseväe koduleht, 9. november 2018
Kaitseväe kaplanid pühitsesid oma kaitsepühaku ikooni. Kaitseväe koduleht, 9. november 2018

[:0-1] 1,0 ^1,1 "Kaitseväe kalmistu". Eesti Sõjamuuseum.

[2] "Sõjaväe-surnuaia ristid – vanametalliks". Esmaspäev nr 17, 25. aprill 1938. Lk 7

[1]

[2]