Mine sisu juurde

Karakitai

Allikas: Vikipeedia
See artikkel See artikkel räägib Kitai riigist. Turgi riigi kohta vaata artiklit Karahaniidide khaaniriik.

Suur-Liao


大遼
1124–1218
Valitsusvorm Monarhia
Keiser Dezong
(esimene, 1124–1143)
Kuchlug
(viimane, 1211–1218)
Pealinn Balasagun
Religioon Budism
Idakirik
Pindala 1 500 000 km² (1210[1])
Riigikeeled Keskhiina
Peamised keeled Kitai
Pärsia
Vanauiguuri
Eelnev Järgnev
Liao dünastia
Karakitai Khanaat
Qocho
Sogdiana
Mongolite riik

Karakitai (ka Kara Kitai; hiina keeles 喀喇契丹, Kālā Qìdān, mongoli keeles Хар Хятан, otsetõlkes Must Kitai; või Lääne-Liao dünastia (hiina keeles 西遼 või 西辽, Xī Liáo); ametlikult Suur-Liao (hiina keeles 大遼, 大辽, Dà Liáo)) oli hiinastatud dünastiariik Kesk-Aasias.[2][3][4][5][6] Karakitaid juhtisid kitanide Yelü hõim, see oli Liao dünastia riigi järglane. Dünastiale pani aluse Yelü Dashi (Liao keiser Dezong), kes põgenes koos enda rahvaga Jini dünastia sissetungi eest Mandžuuriast Kesk-Aasiasse. Aastal 1211 tungisid Karakitai aladele Kuchlugi juhtimisel naimanid ning riik sisuliselt lõppes. Viimane hoop tuli aastal 1218, kui nende ala vallutasid mongolid. Karakitai kõrglass oli ajaloolaste hinnangul Liao järeltulijatena Hiina legitiimne valitsusdünastia.[7]

  1. Turchin, Peter; Adams, Jonathan M.; Hall, Thomas D. (detsember 2006). "East-West Orientation of Historical Empires". Journal of World-Systems Research. 12 (2): 222. ISSN 1076-156X. Vaadatud 16. september 2016.
  2. Lamb, Harold (1927). Genghis Khan: Emperor of All Men. International Collectors Library. Lk 53.
  3. 中国历史大辞典:辽夏金元史 (Mandri-Hiina hiina). 1986. Lk 131.
  4. Sicker, Martin (2000). The Islamic World in Ascendancy: From the Arab Conquests to the Siege of Vienna. Lk 57. ISBN 9780275968922.
  5. Grousset, René (1970). The Empire of the Steppes: A History of Central Asia. Lk 166. ISBN 9780813513041.
  6. Komaroff, Linda (2006). Beyond the Legacy of Genghis Khan. Lk 77. ISBN 9789047418573.
  7. Biran, Michal (30. juuni 2020). "The Qara Khitai". Oxford Research Encyclopedia of Asian History. DOI:10.1093/acrefore/9780190277727.013.59.