Katusekivi

See artikkel räägib ehituskivist, Laulasmaal asuva ohvrikivi kohta vaata Aidakivi

---

"Koprasaba" katusekiviga katused Dinkelsbühlis (Saksamaa)

"Hispaania" stiilis keraamilise kiviga katus Texases (USA)

Vana-Kreeka katusekivid

Katusekivid on ehituskivid, mida kasutatakse katuse detailidena.

Neid valmistatakse traditsiooniliselt kohalikult kättesaadavatest materjalidest, nagu (põletatud) savi, kiltkivi ja paekivi. Nüüdisaegsed materjalid, nagu betoon ja plast, on samuti kasutusel ning mõnda liiki savist katusekivid kaetakse veekindla glasuuriga.

Katusekivid kinnitatakse katusekarkassile naelte abil. Need paigutatakse tavaliselt paralleelridadena, kusjuures iga rida katab osaliselt alumist rida, et vihmavesi ei satuks kivide vahele ja alumise rea kinnitusnaelad oleksid peidetud. On olemas katusekivid eriliste positsioonide jaoks, näiteks selliste kohtade jaoks, kus langevad kokku katuse erinevate kallete tasandid. Nende seas on katuseharjakivid, harja otsakivid ja neelukivid. Neid võib sättida ja suunata tsemendimördi abil või fikseerida mehaaniliselt.

Sarnaselt katuse katmisega võib katusekividega ilmastikukindluse saavutamiseks katta ka puitkarkassiga ehitise seinu. Sel juhul riputatakse need karkassile naelutatud lattidele, sealjuures kivid on spetsiaalselt vormitud, katmaks nurkasid ja piitasid. Sagedasti on sellistel kattekividel kujundatud nähtav osa andmaks dekoratiivset efekti. Veel üheks vormiks on nn. matemaatiline kattekivi, mis riputatakse lattidele, naelutatakse ja krohvitakse. Selline kivikatte vorm tekitab müürsepatöö imitatsiooni ning oli arendatud telliskivi välisilme andmiseks, kuid samas 18. sajandil kehtinud telliskivimaksu vältimiseks.

Paekivist valmistatud katusekivid olid traditsiooniliselt kasutuses nendes piirkondades, kus oli kättesaadav vastav toormaterjal. Need katusekivid olid õhukesed ja kerged, mida oli võimalik tagada pärast paekivi lõhestamist loomulikeks kihtideks. Tänapäeval pole paekivi enam odav materjal ning selle kasutamine ei ole nii laialdaselt levinud nagu varem.

Kujud (profiilid)

Katusekivide kujusid (profiile) on väga palju. Need hõlmavad näiteks järgmisi profiile:

• Lamedad katusekivid – lihtsaim tüüp, mis laotatakse regulaarsetes, kattuvates ridades. Sellise katusekivi üheks näiteks on savist tehtud "koprasaba" kivi, mis on laialt levinud Lõuna-Saksamaal. Lamedad katusekivid on tavaliselt tehtud savist, kuid nad võivad olla samuti valmistatud kivist, puidust, plastist, betoonist või päikesepaneelidest.
• Imbrex ja tegula – Vana-Rooma kumerdatud lamedate katusekivide muster, mis moodustab ehitise katusel vihmaveekanali.
• Rooma kivid – keskelt lamedad, nõgusa kurviga ühest otsast ja kumera kurviga teisest võimaldamaks lukustamist.
• Laineline katusekivi – katusekivi, millel on S-kujuline profiil, mis võimaldab lukustada kõrvuti asuvaid kive. Selle tulemusena moodustub harjakujuline muster, mis meenutab ülesküntud põldu. Selle näiteks on "topelt-Rooma" kivi, mis pärineb 19. sajandi lõpu Inglismaalt ja USAst.
• Tünnkivid' – poolsilindrilised kivid, mis on laotud vahelduvates nõgusates ja kumerate kivide veergudes. Algselt valmistati neid vormides savi kurvilise pinnase ümber, näiteks palgi või meistri reie ümber. Tänapäeval toodetakse neid masstootmise alusel savist, metallist, betoonist või plastist.
• Omavahel hambuvad katusekivid' – laineliste kividega sarnade külje- ja ülempoolse blokeeringuga, parandamaks kaitset vee ja tuule vastu.
• Antefiksid – vertikaalsed plokid, mis piiravad kivikaetud katuse kattekive.
• Harjakivi – kaarjas katusekivi, mis asetseb katuseharjal mõlema katuseviilu kivide peal.

Vaata ka

• Katusekate