Kohaliku omavalitsuse volikogu revisjonikomisjon

Revisjonikomisjon on kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) kontrollorgan, mis täidab olulist rolli KOVi sisekontrollisüsteemis. Revisjonikomisjoni moodustamine, õigused ja kohustused on esitatud kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (edaspidi KOKS) §-s 48.

Revisjonikomisjoni moodustamine

KOKSi järgi moodustab revisjonikomisjoni KOVi volikogu oma volituste ajaks. Revisjonikomisjoni liikmeid peab olema vähemalt kolm, kes valitakse volikogu liikmete hulgast.

Revisjonikomisjoni tööd juhib revisjonikomisjoni esimees. Kuigi KOKS ei täpsusta, kas revisjonikomisjoni liikmed valitakse koalitsioonis või opositsioonis olevate volikogu liikmete hulgast, on riigikontrolör Alar Karis avaldanud arvamust, et revisjonikomisjoni efektiivse toimimise huvides oleks vajalik ka opositsioonis olevate volikogu liikmete kaasatus. Üldiselt on hea tava, et revisjonikomisjoni kuuluvad kõigi volikogus esindatud erinevate poliitiliste jõudude (fraktsioonide) esindajad ning esimehe koht kuulub opositsioonile.

Revisjonikomisjoni ülesanded

Revisjonikomisjoni peamisteks ülesanneteks on KOKS § 48 lg 3 järgi:

1. kontrollida ja hinnata valla- või linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundusühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara kasutamise sihipärasust;
2. kontrollida ja hinnata valla- või linnaeelarve täitmist.

Revisjonikomisjon täidab oma ülesandeid tööplaani alusel või volikogu ülesandel ja täpsem kord sätestatakse valla või linna põhimääruses. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente.

Kohaliku omavalitsuse vahendite kasutamise tulemuslikkuse hindamiseks kasutab revisjonikomisjon KOKSist tulenevalt säästlikkuse, tõhususe ja mõjususe kriteeriumit.

• Säästlikkus tähendab eesmärkide saavutamiseks tehtavate kulutuste minimeerimist, mis väljendub kokkuhoidlikus ja ettevaatlikus kulutamises. Kokkuhoid iseenesest ei too kaasa tegevuse mõjusust ja tõhusust. Seetõttu on oluline mõjusust ja tõhusust säästlikkuse puhul samuti arvestada. Näiteks ei tohiks odavama auto kasutamine kaasa tuua avalikkusele pakutavate teenuste kvaliteedi langust.
  
• Tõhusus tähendab kulutuste ja nende abil saavutatavate tulemuste suhet. Mida väiksemad on kulutused ja mida rohkem kaupu ja teenuseid pakutakse, seda tõhusam on tegevus. Näiteks on tõhusus suurenenud, kui odavamat autot kasutades pakutava teenuse kvaliteet ei lange. Tõhusus jääks samaks, kui kvaliteedi langus ja kulutuste vähenemine oleksid samas suurusjärgus. Tõhususe kukkumisest saame aga rääkida, kui kvaliteet langeb veelgi rohkem.
  
• Mõjusus tähendab tegevuse tegelikku mõju võrrelduna kavatsetud mõjuga. Siin vaadatakse eelkõige tulemusi ja uuritakse, miks kulutusi tehakse ja kas need on põhjendatud. Kui kulutamine on põhjendatud, taotletakse võimalikult väikeste kulude eest võimalikult parimaid tulemusi. Mõjusus kasvab, kui eesmärgini jõutakse väiksemate kuludega ja ka juhul, kui samade kulude juures saavutatakse paremad tulemused. Näiteks võib küll odavama auto kasutamine parandada tõhusust, aga seeläbi ei pruugi paraneda tulemused, mille jaoks kulutusi tehakse ja teenust pakutakse.
  

Ka Riigikontroll on oma 2009. aasta auditis „Revisjonikomisjoni tegevuse, teenistusliku järelevalve ning siseauditi korraldus valdades ja linnades“ toonitanud revisjonikomisjoni töö olulisust KOVi tegevuse õiguspärasuse, otstarbekuse ja tulemuslikkuse eesmärgipärasuse ja säästlikkuse tagamisel. Riigikontroll toob välja, et revisjonikomisjoni töö tulemused on suunatud eelkõige KOVi juhtkonnale, kes tuvastatud eksimustele ja puudustele saavad ka kohe reageerida. Samas on revisjonikomisjoni kontrollide tulemused vajalikud ka avalikkusele, kuna annavad teada, kas maksumaksja raha kasutatakse kõige mõistlikumalt.

Nii peab revisjonikomisjon enne majandusaasta aruande kinnitamist volikogus vaatama selle läbi ning koostama esitatud aruande kohta kirjaliku aruande ja esitama selle volikogule. Aruandes tuleb välja tuua, kas toetatakse koostatud majandusaasta aruande kinnitamist ning antakse ülevaade oma tegevuse kohta. Viimane avaldatakse ka kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel. Näiteks 2016. aasta Tallinna Linnavolikogu revisjonikomisjoni tööaruande leiab Tallinna õigusaktide registrist.

Lisaks majandusaasta aruande kohta igal aastal koostatavale arvamusele saab revisjonikomisjon viia läbi ka muid kontrolle. Kui revisjonikomisjon võtab vastu otsuse või revisjoniakti, saadetakse see valla- või linnavalitsusele seisukoha võtmiseks, milleks on valla- või linnavalitsusel aega kümme päeva. Eelnimetatud dokumendid koos otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõuga esitab revisjonikomisjon ka volikogule, kes teeb otsuse kontrolli tulemuste realiseerimise kohta.

Revisjonikomisjoni esimehe ja liikmete tagasiastumine

Revisjonikomisjoni liikmete sh esimehe tagasiastumist reguleerib KOKS § 461, mis ütleb, et tagasiastumise korral esitab revisjonikomisjoni liige avalduse valla- või linnasekretärile. Juhul, kui revisjonikomisjoni liikmele avaldatakse umbusaldust, siis saab seda teha ainult KOVi volikogu (KOKS § 22 lg 1 p 18). Umbusalduse algatamiseks on vajalik vähemalt neljandiku volikogu koosseisu nõusolek. Umbusalduse avaldamisega vabastatakse revisjonikomisjoni liige tema kohustustest.