Kokapõõsas
| Kokapõõsas | |
|---|---|
 Koka-punapuu illustratsioon raamatust "Köhler’s Medizinal-Pflanzen" | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Malpiigialaadsed Malpighiales |
| Sugukond |
Punapuulised Erythroxylaceae |
| Perekond |
Punapuu Erythroxylum |
| Liik |
Koka-punapuu |
| Binaarne nimetus | |
|
Erythroxylum coca Lam. | |
| Sünonüümid | |
|
Erythroxylon coca | |
Kokapõõsas ehk koka-punapuu ehk koka (Erythroxylum coca) on punapuuliste sugukonda kuuluv taimeliik, mis pärineb Lõuna-Ameerika loodeosast. Kokapõõsas on tänapäeval tuntud oma alkaloidi kokaiini poolest, mida eraldatakse taime lehtedest.
Kokapõõsas meenutab laukapuud ja kasvab 2–3 meetri kõrguseks. Oksad on sirged, lehed õhukesed, rohekad ja ovaalsed. Väikestest õitest tekivad punased marjad.
Liigid
[muuda | muuda lähteteksti]Kokapõõsal on kaksteist peamist liiki ja alamliiki. Kaks alamliiki – Erythroxylum coca var. coca ja Erythroxylum coca var. idapu – on fenotüüpiliselt sarnased. Nendega suguluses oleval suure kokaiinisisaldusega kolumbia punapuul on kaks alamliiki: Erythroxylum novogranatense var. novogranatense ja Erythroxylum novogranatense var. truxillense, mis on samuti fenotüüpiliselt sarnased, kuid morfoloogiliselt eristatavad.
Kasvatamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Kokapõõsast kultiveeritakse madalamates kõrgustes Andide idanõlvadel. Varajasest ajast on Venezuela, Colombia, Ecuadori, Peruu, Boliivia, Brasiilia, Põhja-Argentina ja Trinidadi algasukad kasutanud kokapõõsa lehti nende ergutavate omaduste pärast.
Kokapõõsas kasvab aladel, kus toiduallikaid on vähe.
1980. aastatest on kokapõõsa kultivatsioon vastuoluline, kuna seda kasvatatakse kokaiini tootmiseks, mida kasutatakse illegaalselt mõnuainena, kuid legaalselt meditsiinis, näiteks tuimastina.
Enamikus riikides pole kokapõõsa kasvatamine lubatud.[1]
Kasutamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Kokalehed
Kokalehti (Cocae folium) kasutatakse kas värskelt või kuivatatult droogina. Kokaiin eraldatakse kohe tootmispiirkonnas.[1]
Droog harilikult ohtlikku mürgistust ei põhjusta, küll aga teevad seda kokapasta ja puhas kokaiin.[1]
Kõrgustes kasutatakse kokalehte selleks, et hõlbustada hingamist. Sellel on ka religioosne ja sümboolne tähtsus.
Töödeldud kokalehti eksporditakse, et valmistada kokateed ja maitseaineid (nt Coca-Cola tarbeks) või kasutada seda meditsiinis.
Toimeained
[muuda | muuda lähteteksti]Kokalehed sisaldavad mitmeid vajalikke toitaineid, valke, rasvu, süsivesikuid, kiudaineid, kaltsiumi, rauda, fosforit ja mitmeid vitamiine, nagu A-, C- ja E-, B1-, B2- ja B3-vitamiin.
Lehtedes on kokaiini, tsis- ja transtsinnamüülkokaiini, bensüülekgoniini, kokamiini, tropakokaiini, valariini, hügroliini, kuskhügriini, nikotiini, rutiini, isokvertsetiini, kokatanniinhapet, metüülsalitsülaati, metanooli jpm.[2]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 Ain Raal (2010). "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia". Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 337–338.
- ↑ Sinikka Piippo ja Ulla Salo (2007). "Meelte ja tunnete taimed", soome keelest tõlkinud Mari Vihuri. Tallinn: Varrak, lk 34.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kokapõõsas |