Kriit

See artikkel on kivimist; geokronoloogilise üksuse kohta vaata artiklit Kriit (ajastu); kirjutusvahendi kohta vaata artiklit Kriit (kirjutusvahend), perekonnanime kohta vaata artiklit Kriit (perekonnanimi).

Kriit on peeneteraline poorne pehme lubjakivi. Nagu muudki lubjakivid, koosneb ka kriit valdavalt kaltsiidist (CaCO₃).

Kriit on moodustunud peamiselt mikroskoopiliste mereloomade, eelkõige foraminifeeride kodadest. Kriidi peamine komponent on kaltsiidist toesega kuldvetikate (kokkolitoforiidid; tänapäeval valdavad meredes perekonna Emiliana esindajad) jäänused.

Suured kriidilademed tekkisid keskaegkonnas ja eriti kriidiajastul, millest tuleneb ka ajastu nimi. Siis oli kliima tänasest tunduvalt soojem ning tingimused lubikojaga mereloomadele sobivamad.

Tuntud kriidipaljandid on Doveri valged kaljud Inglismaa lõunarannikul, Møni klint Taani samanimelisel saarel ja arvukad pangad Rügeni saarel Saksamaal.

Kriit kui eriti poorne lubjakivi on hea mahuti naftale ja gaasile. Kriidist koosnevad Põhjamere alused kivimid ning Araabia poolsaare naftat ja gaasi sisaldavad kivimid.

Vaata ka

Kriit kirjutus- ja joonistusvahendina on valmistatud peenestatud ja kokkupressitud kriidist ja kipsist.