Kriminaalprotsess
Kriminaalprotsess on seadusega määratud kord, mis paneb paika kohtu-, prokuratuuri- ja uurimisorganite suhted nende kodanikega, kellele laieneb nende tegevus. Lisaks tagab kriminaalprotsess kuritegusid toime pannud isikute tuvastamise ja karistamise.[1] Kriminaalprotsessi abil teostab riik võitlust kurjategijate vastu.[2]
Kriminaalprotsess ja kriminaalprotsessiõigus on omavahel tihedalt seotud ja seetõttu käsitletakse neid vahel kui samatähenduslikke, kuid tegelikult nad ei ühti.[1] Kriminaalprotsessi laiemaks eesmärgiks on kaitsta ja kindlustada selle õiguskorda, kellele kuulub riiklik võim. Kitsam eesmärk on kriminaalasja faktide tuvastamine, kuriteo tuvastamine, süüdlase leidmine ja karistamine.[3]
Menetlejad kriminaalprotsessis on kohus, prokuratuur ja uurimisasutus. Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, lisaks kannatanud, tsiviilkostja ning kolmas isik. Kohtumenetluse pooled on prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja, lisaks kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik.[4] Kriminaalasju arutatakse kas üldmenetluses või lihtmenetluses ning neid saab alustada vaid uurimisasutus (nt Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnainspektsioon, Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla) või prokuratuur.[5]
Kriminaalprotsessis osalevad pooled
[muuda | muuda lähteteksti]Kriminaalprotsessi asju arutatakse prokuröri süüdistuse alusel ning selles osalevad subjektid on
- prokurör,
- süüdistatav või kahtlustatav,
- süüdistatava kaitsja,
- kannatanu,
- tsiviilkostja,
- kolmas isik.[5]
Prokurör
Prokuratuur juhib ka kohtueelset menetlust ning tagab selle seaduslikkuse ning tulemuslikkuse. Kriminaalmenetluse seadustiku paragrahvi 30 lõike 2 kohaselt, peab prokurör teostama volitusi, alludes ainult seadusele.[6] Riigiprokuratuuri prokurörideks on riigi peaprokurör, juhtivad ringkonnaprokurörid, riigiprokurörid ning prokuröri abid.[7]
Kahtlustatav
Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 33 lõike 1 alusel on kahtlustatav isik, kes on kinni peetud kuriteos kahtlustatavana. Selleks võib olla ka inimene, kelle kahtlustamiseks on piisav alus ja kes on allutatud menetlustoimingule. Kahtlustatavat saab kinni pidada kuni 48 tundi ning selle kohta koostatakse ka kinnipidamisprotokoll.[4]
Süüdistatav
Kriminaalmenetluse seaduse järgi on süüdistatav isik, kelle kohta on prokuratuur koostanud süüdistusakti või kellele on esitatud süüdistusakt kiirmenetluses. Lisaks võib see olla isik, kellega on kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkulepe.[8]
Kannatanu
Füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteo või õigusvastase teoga kahju tekitatud, on kannataja. Kahju võib olla nii füüsiline, varaline või moraalne. Kriminaalmenetluses kohaldatakse kannatanule tunnistaja kohta käivaid seadusi. Kriminaalseadustiku seaduse paragrahvi 37 järgi on kannatanu ka füüsiline isik, kelle lähedane on kuriteo või süüvõimetu isiku õigusvastase teo tõttu surma saanud ja sellele isikule on surma tagajärjel kahju tekkinud.[4]
Tsiviilkostja
Tsiviilkostja on füüsiline või juriidiline isik, kes kannab seaduse järgi varalist vastutust kahju selle eest, mis on kannatanule tekitatud. Tsiviilkostja ei ole kuriteos kahtlustatav ega süüdistatav.[4]
Kaitsja
Kaitsja ei sõltu prokuratuurist ega kohtust ning on nendega võrdväärne.[9] Eelkõige on tema tegevus nii kaitsealuse huvides kui ka avalikes huvides. Eesti kriminaalmenetluses on kaitsjaks näiteks advokaat.[10]
Kriminaalprotsessi keel
[muuda | muuda lähteteksti]Kriminaalprotsessi keel on eesti keel, kuid poolte kokkuleppel võib kriminaalprotsess toimuda ka muus keeles. Kui süüdistatav ei valda eesti keelt, võimaldatakse talle taotluse alusel tõlk.[4]
Uurimistoimingud
[muuda | muuda lähteteksti]Uurimistoimingute liikideks kriminaalprotsessis on
- ülekuulamine,
- vastastamine,
- ütluste seostamine olustikuga,
- äratundmiseks esitamine,
- vaatlus,
- läbiotsimine,
- uurimiseksperiment.
Nende toimingute tegemisel tuleb rangelt järgida tõendite kogumise üldtingimusi, mis on välja toodud Kriminaalmenetluse seadustikus paragrahvis 64.[11]
Kriminaalasja lõpetamine kohtueelses menetluses
[muuda | muuda lähteteksti]Kriminaalmenetluse lõpetamiseks kohtueelses menetluses on mitmeid võimalusi:
- avaliku menetlushuvi puudumise tõttu;
- karistuse ebaotstarbekuse korral;
- menetluse lõpetamine välisriigi kodaniku poolt toime pandud kuriteos või välisriigis toime pandud kuriteos;
- kriminaalmenetluse lõpetamine seoses kahtlustatavalt või süüdistatavalt tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisel saadud abiga.[12]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 6.
- ↑ Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 11.
- ↑ Strogovitš, M. S. 1946. „Kriminaalprotsess“. Tartu: Teaduslik Kirjandus, lk 7.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Kriminaalmenetluse seadustik, vastu võetud 12.02.2003. RT I 2003, 27, 166.
- ↑ 5,0 5,1 kohus.ee. Kriminaalasjad. Kasutatud 19.11.2020.
- ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 124.
- ↑ Prokuratuuriseadus, vastu võetud 22.04.1998. RT I 1998, 41, 625.
- ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 134.
- ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 140.
- ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 142.
- ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 260.
- ↑ Kergandberg, E.; Sillaots, M. 2006. „Kriminaalmenetlus“. Tallinn: Juura, lk 255.