Kuopio linn
See artikkel vajab ajakohastamist. |
Kuopio | |
---|---|
| |
soome Kuopio | |
| |
| |
Pindala: 4326 km² (2023)[1] | |
Elanikke: 124 131 (29.02.2024)[2] | |
Rahvastikutihedus: 28,7 in/km² | |
Kuopio on linn Soomes Põhja-Savo maakonnas, Ida-Soome lääni suurim linn. Kuopio asub Kallavesi järve ääres. Mõned linnaosad asuvad järve saartel.
Kuopio elanike arv on üle 118 000 (2018), pindala 3165 km², millest 855,8 on veekogud ja mets. Kuopio on Soome rahvaarvult 9. ja Ida-Soome lääni suurim linn. Rahvastiku tihedus on 46,6 inimest ruutkilomeetri kohta, kuid kesklinn on väga tihedalt asustatud (1617,6 in/km²) ja see on Soomes 2. kohal Helsingi järel.
Linna asutas 1653. aastal kuberner Peter Brahe, kuid ametlikult käskis linna asutada 17. novembril 1775 Rootsi kuningas Gustav III.
Kuopio linnaga on halduslikult liidetud Kuopio vald (1969), Riistavee vald (1973) ja Vehmersalmi vald (2005). 2011. aastal ühendati Kuopioga Karttula vald, mis siiski säilitas oma nime ja sümboolika. 1. jaanuaril 2013 liideti Kuopioga Nilsiä, 1. jaanuaril 2015 liideti Maaninka vald ja 1. jaanuaril 2017 Juankoski linn.
Kuopio oli Kuopio lääni pealinn, kuni Kuopio lään ühendati Põhja-Karjala ja Mikkeli lääniga Ida-Soome lääniks ning selle pealinnaks sai Mikkeli.
Linna tänavavõrk on selle poolest eriskummaline, et iga teine tänav on mõeldud üksnes jalakäijatele ja jalgratturitele. Selliseid tänavaid nimetatakse soome keeles "rännikatu" ('vihmaveetorutänav'). Nende tänavate ajalugu ulatub aastasse 1776, kui Pehr Kjellman lõi esimese linnaplaani. Asja mõte oli selles, et tollal oli linn ehitatud peamiselt puust ja siis oli lootust, et tulekahju korral ei põle kogu linn maha: suur hulk tänavaid takistab tule levikut.
Kuopio on üks esimesi linnu, kus hakati andma soomekeelset haridust: 1871. aastal asutati seal pimedate kool ja 1887. aastal kaubanduskool. Linnas on 1966. aastal asutatud Kuopio ülikool (1983. aastani Kuopio kõrgkool), mis 2010. aastal ühines koos Joensuu ülikooliga Ida-Soome ülikooliks. See keskendub tervisele, lastes välja rohkem tervishoiutöötajaid kui ükski teine Soome kõrgkool, toidutehnoloogiale ja toitumisteadlastele (kõik Soome toitumisteadlased on lõpetanud ülikooli Kuopios), ohutusele (Kuopios on hädaabiteenuste väljaõppekeskus) ja heaoluelukutsetele.
Kuopios asub Soome õigeusu kiriku peakorter ning seal resideeris kuni 2018. aastani Soome õigeusu kiriku pea Leo (Makkonen). Soome õigeusu kirik allub Konstantinoopoli patriarhaadile. Soome suurimal kirikul, evangeelsel luterlikul kirikul on samuti Kuopio diötsees, mida juhib piiskop.
Kuopio Puijo tornis on korraldatud suusahüpete maailma karika etappe.
Kuopiol on neliteist sõpruslinna: Besançon (Prantsusmaa), Bodø (Norra), Castrop-Rauxel (Saksamaa), Craiova (Rumeenia), Gera (Saksamaa), Györ (Ungari), Jönköping (Rootsi), Minneapolis (USA), Opole (Poola), Pihkva (Venemaa), Pitkäranta (Venemaa), Svendborg (Taani), Trabzon (Türgi) ja Winnipeg (Kanada).
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Vikisõnastiku artikkel: Kuopio |