Lükk
Lükk ehk toobrijalas oli puust talvine jalaslohisti. See oli umbes 1 meeter pikk ja 8–10 cm lai, ots üles painutatud.
Tugeval puujalasel veeti talvel toobriga joogivett ning kariloomadele vett ja sulpi. Lükile tehti sälgud toobriservade jaoks. Toobrit hoiti kõrvadest ning lükati enda ees jalasel. Ülesmäge minnes vedas teine inimene lükki nöörist.[1]
Lükk oli Eestis 19. sajandil tuntud kogu maal, ehkki seda kasutati vähem kui toobripuud. Ese kuulub Fennoskandia karjanduse inventari hulka.[2]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Etnograafia sõnaraamat. Arvi Ränk. Tallinn. AS Pakett trükikoda. 1995. lk 109
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon. Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS. Tallinn. 2000. lk 154