Lümf
Lümf ehk lümfivedelik (lad lympha) on enamiku selgroogsete lümfiteedes olev kehavedelik, mis kulgeb tsentraalselt ja valgub ülemisse õõnesveenisüsteemi.[1]
Lümfi biokeemiline koostis, histoloogia ja patoloogiad võivad suuresti erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Lümfi värvus on lümfisüsteemi ja loomaliikide piires varieeruv. Inimestel on lümf harilikult kollaka varjundiga ja läbipaistev, söömisjärgselt aga rohke rasvasisalduse (külomikronid) tõttu piimvalge – sellist lümfi nimetatakse piimandiks ehk küüluseks (chylus). Madude lümf on harilikult õlgkollase värvusega.
Lümfis puuduvad harilikult erütrotsüüdid ja trombotsüüdid, leidub leukotsüüte. See koosneb rakkudevahelisest koevedelikust, verevalkudest, lümfiplasmast ja lümfotsüütidest.
Lümfi funktsioon kattub lümfisüsteemi kui terviku funktsioonidega, seega sisaldab see ka eri kehapiirkondadest kanduvaid baktereid, viirusi, kasvaja- ja vähirakke jpm. Lümf osaleb ainevahetusprotsessides, transportides rasvlahustuvaid aineid, sealhulgas pika ahelaga rasvhappeid, triglütseriide, kolesterooli estreid, mõnda ksenobiootikumi (näiteks DDT),[2] lipoproteiinikerakesi ja rasvlahustuvaid vitamiine, nagu A-, D-, E- ja K-vitamiin.[3]
Kesknärvisüsteemis lümf puudub ja seda asendab liikvor.
Lümfivool
[muuda | muuda lähteteksti]Lümfiteedes
[muuda | muuda lähteteksti]Lümfivool lümfiteedes oleneb paljudest füüsikalis-keemilistest ja bioloogilistest teguritest. Nii voolab näiteks rinnajuhast rahuolekus läbi tunnis umbkaudu 100 ml lümfi. Lümfiringlus kiireneb pärast sööki, haiguslike seisundite ja lihastöö ajal. Lümfivoolu mõjutavad ka soolte peristaltika, südame talitlus, rinnaõõnesisene negatiivne rõhk, lihaste kontraheerumine, hingamine ja temperatuur, aga ka ravimid, vaba hemoglobiin, hapniku radikaalid ja ringlevad tsütokiinid.[4]
Lümfivoolu tagavad inimestel lümfiklapikute klapisegmendid (ingl lymphangion), paljudel teistel loomadel aga lümfisüdamed, mis kontraheeruvad harilikult 10–15 korda minutis.
Lümfisõlmedes
[muuda | muuda lähteteksti]Lümf liigub enamikul imetajatel lümfisõlmedes üsna sarnaselt. Lümfi liigutavad lümfisõlme koorest läbi aferentsed lümfisooned. Edasi liigub lümf läbi lümfisõlme ja väljub elundist eferentsetes lümfisoontes lümfisõlme värati kaudu.
Erandiks on sigade lümfisõlmed, neil siseneb lümf aferentsetes lümfisoontes värati kaudu ja väljub elundist eferentsetes lümfisoontes lümfisõlme koore kaudu.[5]
Lümfi liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Lümfi võib liigitada lümfisõlmede või lümfitüvede paiknemise kaudu, näiteks maolümf ja rinnalümf. Lümfikapillaaridesse kogunevat lümfi nimetatakse primaarlümfiks.
Maksalümf
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatakse, et maks komplekteerib lümfi suurtes kogustes (kuni 50% lümfist) ja rinnajuha läbib 25–50% lümfist.[6]
Maksalümfi valgusisaldus on üldjoontes sama mis verel.
Lümfikapillaarid paiknevad maksasagarikest väljaspool.
Lümfiringehäired
[muuda | muuda lähteteksti]Inimestel seostatakse lümfiringlusega (lümfi ringlusega, seiskumisega ja/või väljumisega) mitmeid patoloogilisi seisundeid, nagu lümfostaas, lümfangiektaasia, lümfipais, lümfogeenne turse, lümfijooks, elefantiaas, küloosne astsiit, külotooraks jt.[7]
Muu
[muuda | muuda lähteteksti]Lümfaatiline (lad lymphaticus) võib tähendada lümfi, lümfikoesse või lümfiteedesse puutuvat.
Pärast maohammustust soovitatakse võimalikult vähe liikuda ja hammustatud jäset paigal hoida, et maomürk ei saaks levida lümfaatiliselt.[8]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Meditsiinisõnastik" 443:2004.
- ↑ William N. Charman, Valentino J. Stella, Lymphatic Transport of Drugs, CRC Press, lk 2, 1992, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Lymphatic system[alaline kõdulink], Veebiversioon (vaadatud 25.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Enn Ernits, Esta Nahkur, "Koduloomade anatoomia", Eesti Maaülikool, Tartu, Halo Kirjastus, lk 325, 2013, ISBN 978-9949-426-28-8.
- ↑ Horst Erich König, Hans-Georg Liebich, Veterinary Anatomy of Domestic Mammals: Textbook and Colour Atlas, Schattauer GnbH, lk 40, 2007, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 03.03.2014) (inglise keeles)
- ↑ Ohtani O, Ohtani Y.,Lymph circulation in the liver., Anat Rec (Hoboken). 2008 Jun;291(6):643-52. doi: 10.1002/ar.20681., Veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)
- ↑ Ingrid Mesila, Enn Jõeste, Mari-Ann Reintam, Hannes Tamm, Živile Riispere, Maret Murde, Retlav Roosipuu, "Patoanatoomia õpik kõrgkoolile", lk 150 – 151, 2012, Tartu Ülikooli Kirjastus, ISBN 978 9949 32 084 4
- ↑ Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, lk 240-259, ISBN 9985-829-36-0.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Rolf Blomstrand, Olle Dahlback,The Fatty Acid Composition of Human Thoracic Duct Lymph Lipids, 1960, veebiversioon (vaadatud 28.02.2014) (inglise keeles)