Lahttasku

Lahttasku. 19. sajandi lõpp. Eksponaat Venemaa Etnograafiamuuseumis

Punastel põlledel on näha mitut lahttaskut.
Saare maakonna 44. tantsupidu "Üle aia vaadates" Kuressaare linnastaadionil. Eesti rahvarõivad Saaremaa naiste seljas. Taustal Saare maakonna valdade lipud.
Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. juuni 2009

Lahttasku on eesti naise rahvarõivakomplekti kuuluv üksikosa. See on trapetsi- või ristkülikukujuline lahtine tasku, mis seotakse paelaga vööle.

Lahttasku ajalugu

Esialgu olid taskud hästi lihtsad ja nende välimusele rõhku ei pandud, kuna neid kanti riiete all. Kuna taskud välja ei paistnud, tehti need riidejääkidest [1]või suisa vanadest, kulunud riiete tükkidest. Taskud kinnitati seeliku alla paremale poole seelikuava kohale. Nii oli hea läbi ava taskust tarvilikku kätte saada. Nii olid tehtud kõik luisutaskud,[2] mida kasutati heinal käies, hoides seal vikatiluisku. Need taskud olid suured ja kohmakad, valmistatud koredast materjalist, et luisk seal sees püsiks.

Seeliku peal kanti lahttaskut üsna harva. Kui need aga juba nähtaval olid, siis kaunistati need hoole ja armastusega. Taskutele tehti tikandite,[3] helmeste [4] või aplikatsioonidega[5] taimemotiivid või geomeetrilised mustrid. XX sajandi alguses hakati Kihnus valmistama lapitehnikas sitsiriidest lahttaskuid ja neid kantakse saarel ka tänapäeval. Taskus kanti liigendnuga, sõrmkübarat, nõelatoosi, raha, niiti, taskurätti, võtmeid, peaharja ja muud vajalikku. Ainsana ei ole teateid lahttaskute kandmisest Hiiumaal, kus veel XIX sajandil kanti vaskvööd nõelakoja ja tupenoaga.

Lahttasku valmistamine

Lahttaskud koosnesid taskuseljast, taskulapist (madalam esiosa) ja sidumispaelast. Viimased olid kas riideribast tehtud või eri tehnikates punutud paelad. Õmblemisel võeti üks ristküliku- ja teine ruudukujuline riidetükk. Väiksem tükk asetati suuremale ja õmmeldi kolmest küljest kokku. Taskute esikülg oli tavaliselt villasest riidest, tagakülg ja vooder linasest, puuvillasest või villasest riidest. Taskutel oli põhiriidest erinev kant, mis ääristas kogu taskut ja taskulapi ülemist serva. Kant hoidis taskut kulumise eest ja oli ka kaunistuseks. Punutud pael, millega tasku vööle kinnitati, oli valmistatud eri värvi villastest lõngadest. Tasku laius oli umbes 16 cm, kõrgus keskmiselt 15–20 cm.

Lahttaskute nimetusi

Lahttaskuid nimetati vastavalt otsatarbele, materjalile, kujule, kaunistustele ja kandmisviisile järgnevalt:

• naistetasku
• vöötasku
• puusatask
• kudrustega task
• pulma tasku
• pruudi kerjamise tasku
• rahakoti tasku
• sala rahakott
• vargatasku
• perenaistetask
• külje tasku
• lahtine tasku
• körditask
• nääps (Karja)
• kullit (Kihnu)

Lahttaskuliike

Ühest riidest või riidelappidest kaunistusteta taskud

Neid kanti valdavalt seeliku all kogu mandri Eestis, Kihnus ja Ida-Saaremaal. Ühest riidest taskud tehti kas kodukootud villasest, või linasest kangast (ühevärvilised, ruudulised või triibulised). Harvem õmmeldi need poekangast, sitsist või isegi siidist. Riidelappidest taskud olid värvilised ja kirjud. [6]Iga lapp oli isemoodi kangast, kenasti mustrisse seatud. [7]Selliseid lahttaskuid õmblesid endale nii mulgi kui kihnu naised. Kihnu tasku nimetus kullitu tuli tsaariaegsetest müntidest, mille ühel pool oli „kull“ ja mida kanti taskutes. Vanasti valmistati ka Kihnus lahttaskud vanast tanust, kuid XX sajandi algusest värvilistest sitsilappidest. Traditsiooniliselt olid taskud kahest sinisepõhjalisest ja kahest punasepõhjalisest sitsiriide lapist kokku õmmeldud. Tasku külge õmmeldi sitsiriidest pael või säärepael millega see seeliku alla seoti. Lihtne, linasest riidest lahttaku oli ka Saaremaal, Karja kihelkonnas kantav. See oli trapetikujuline, ülalt kitsam alt laiem. Taskuava võis olla nii põiki, kui piki taskut. Selliseid kanti ühel ajal, seeliku ehk kuue peal. Kaunistusi sellisel taskul ei olnud.

Tikanditega taskud

Üks osa selliseid taskuid on õmmeldud vanadest riideesemetest, ära kantud tanudest või käistest,[8] mille tikandiosa pole raatsitud ära visata ja sellest on õmmeldud tasku. Virumaal tehti selliselt luisutaskuid. Teine osa tikandiga kaunistatud taskuid on pärit Kihelkonnalt, Lõuna-Viljandimaalt, Harjumaalt ja Pärnumaalt.[9] Tasku on õmmeldud villasest ühevärvilisest kangast ja esiosale on tikitud taimemotiivid villaste lõngadega. [10] Ka selliseid taskuid kanti seeliku all.

Aplikatsioonidega taskud

Lihtsamaid aplikatsioonidega taskuid valmistati nii Viljandimaal kui Põhja-Eestis. [11]Kaunistusteks olid hõredalt paigutatud südamed, inimfiguurid ja geomeetrilised kujundid.[12] Uhkemad ja värvilisemad olid aplikatsioonidega taskud aga Saaremaal. [13]Ka seal tehti mõnes kihelkonnas neid südamete ja geomeetriliste kujunditega, kuid eriti uhked olid Anseküla taskud, mis kaunistatud erinevate kuld-ja hõbekardpaeltega.[14] Selliseid taskuid oli kahte tüüpi. Punasest villasest riidest kardpaelte ning helmeste, piiprellide ja litritega kaunistatud taskud olid pidupäevataskud, millega käidi kirikus. Mustast, tumesinisest ja tumerohelisest villasest kangast ning ka kardpaeltega kaunistatud taskud olid leinataskud.[15] Oma kujunduselt võisid need olla ühesugused, vahe oli ainult selles, et leinataskutel ei kasutatud punast värvi, vaid nagu seelikutelgi tumesinist, musta ja kollast.

Helmestikandiga taskud

Helmestikandiga taskuid on teada Helmest (tasku lapil on mustadest piiprellidest taimornament) ja Pilistverest, kus tasku on tehtud vanast rahvarõiva kostüümi osast. Kaunimad ja uhkemalt helmestega kaunistatud taskud on aga pärit Saaremaalt.[16] Kaarmal tikiti taskulapile piiprellidega lillemotiiv,[17] Lääne Saaremaal, Kärlal [18]ja Kihelkonnal aga tikiti terve taskulapp täis valgeid helmeid, mille alt paistsid välja erivärvi villasest riidest aplikatsiooni motiivid, või villastest lõngadest tikitud motiivid. Ornamentideks olid lilled, südamed ja ristid. [19]Arvatakse, et selliseid taskuid ei teinud taluperenaised ise vaid need telliti vilunud käsitöötegijatelt.

Pulmataskud

Saaremaal, Karjas kandis pruut pulmakostüümi juures kuldsete kardpaeltega kaunistatud lahttaskut. Peas oli tal pulmarituaali ajal tanu, millel samasugused kardpaelad. Nii moodustasid need terviku.[20]

Lahttaskute kandmine mujal maailmas

Seeliku all kantavaid taskuid hakkasid naised kandma 17. ja 18. sajandil Lääne-Euroopas. Siis aga muutusid seelikute materjalid nii kergeks ja õhuliseks, et kasutusele tulid kotid.

Lahttaskuid kantakse rahvariiete juures ka paljudes teistes Euroopa riikides. Olgu siinkohal vaid mainitud mõned: Soome, Rootsi, Norra, Leedu, Hispaania.

Lisalugemist

• Kalju Konsin. 1977. Vöötaskud. Eesti NSV Haridusministeerium. Tallinn