Mine sisu juurde

Lili Milani

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Lili Milani (2016)
Foto: Lauri Kulpsoo

Lili Milani (sünninimi Vojdani; sündinud 27. novembril 1981 Rootsis) on pärsia päritolu Eesti geeniteadlane, Tartu Ülikooli epi- ja farmakogenoomika professor ning aastast 2024 Eesti geenivaramu juhataja.[1]

Tema peamised uurimisalad on farmakogeneetika ja epigeneetika.[2] Milani on avaldanud üle 80 teadusartikli, mis on ilmunud ajakirjades Nature, Science, Nature Genetics, Genome Biology, Nucleic Acids Research jpt.[3][4] Teda on tsiteeritud üle 8000 korra.[5]

2015. aastal tunnustas Eesti Vabariigi President Lili Milanit noore teadlase preemiaga.[6] Ta on üks Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliikmeid.[7]

Elukäik ja haridus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lili Vojdani sündis 1981. aastal Stockholmi lähistel ühes väikelinnas. Tema vanemad on pärit Iraanist ja Rootsi asusid nad elama 1970. aastate alguses. Tema ema on arhitekt ja isa füüsik. Lili Milanil on vanem vend Vesal Vojdani.[8] Pere kodune keel oli pärsia keel, aga kuna pikema aja oma lapsepõlvest veetsid lapsed Rootsis, siis koolis omandasid Lili ja ta vend ka rootsi keele.[9]

Pere kolis Eestisse 1994. aastal, kui Lili isa, kes õpetas Kesk-Rootsis ülikoolis, kutsuti algul aastaks Tallinna Tehnikaülikooli külalislektoriks[8][9], kuid lähetus kujunes pikemaks. 13-aastane Lili läks Tallinna Inglise Kolledži 7. klassi. Pärast Eestis gümnaasiumi lõpetamist õppis ta Tartu Ülikoolis geenitehnoloogiat.[9] Ta on kirjeldanud, et erialavalikus sai määravaks üks gümnaasiumiaegne bioloogiatund, kus ta luges professor Andres Metspalu artiklit tulevikumeditsiinist ja geneetikast.[8]

Ta lõpetas 2004. aastal Tartu Ülikooli bioloogia-geograafiateaduskonnas bakalaureuseõppe geenitehnoloogia erialal. Bakalaureuseõppe viimasel aastal õppis ta vahetusüliõpilasena Uppsala ülikoolis, kus analüüsis mutatsioone ja uuris vähki.[9]

Doktoriväitekirja kaitses ta 2009. aastal Uppsala Ülikoolis Rootsis molekulaarmeditsiini erialal, kus uuris geeniekspressiooni vähirakkudes.[3]

2010. aastal kutsus professor Andres Metspalu Milani teadustööd tegema Eesti geenivaramusse, kus ta läbis järeldoktorantuuri.[3][9]

Töö

[muuda | muuda lähteteksti]
Lili Milani 2020. aastal arvamusfestivali teadusalal

2011 – aprillini 2017 juhtis Milani Eesti geenivaramus genotüüpimise ja sekveneerimise tuumiklaborit.[3]

Septembrist novembrini 2012 täitis ta Eesti geenivaramu direktori kohusetäitja töökohustusi.

2017.–2018. aastal töötas ta Uppsala Ülikoolis lektorina.[3]

Aastatel 2018–2021 töötas Milani Tartu Ülikooli Eesti geenivaramus juhtivteaduri ja personaalmeditsiini suuna juhina.[3]

Ta on juhendanud magistri- ja doktoriväitekirju. Milani juhendamisel on magistrikraadi omandanud Silva Kasela, Mari-Liis Reim, Liina Pappa, Epp Kaleviste, Kelli Grand, Hanna Rein, Marili Palover ning doktorikraadi Silva Kasela, Riin Tamm ja Kaie Lokk.[3]

Teadustöö

[muuda | muuda lähteteksti]

Lõppenud projektid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • "Ravimite metabolismiga seotud geenide põhjalik geneetiline ja epigeneetiline analüüs uue põlvkonna sekveneerimistehnoloogiaga" (01.01.2012−31.12.2015)

Projektis uuriti ja tehti kindlaks geneetilisi markereid, mis mõjutavad ravimi toime ja metabolismi erinevusi indiviididel. Uurimistes kasutati nüüdisaegset sekveneerimist, mikrokiibi tehnoloogiat ja unikaalset maksaproovide kollektsiooni. Koostöös Rootsi teadlastega töötati selles projektis välja uus protokoll bisulfit-töödeldud DNA rikastamiseks, mis aitab tulevikus teadlastel hõlpsamini uurida DNA metülatsiooni mustreid genoomses DNA-s. Samuti tegeleti geeni CYP3A4 avaldumise regulatsiooni uurimisega. See geen on oluline ravimite metaboliseerija geen.[3][10]

Seotud publikatsioonid

[muuda | muuda lähteteksti]

Ivanov, M., Kals, M., Kacevska, M., Metspalu, A., Ingelman-Sundberg, M., Milani, L. (2013). In-solution hybrid capture of bisulfite-converted DNA for targeted bisulfite sequencing of 174 ADME genes. Nucleic Acids Research. 41:e72

Ivanov, M., Kals, M., Lauschke, V., Barragan, I., Ewels, P., Käller, M., Axelsson, T., Lehtiö, J., Milani, L., Ingelman-Sundberg, M. (2016). Single base resolution analysis of 5-hydroxymethylcytosine in 188 human genes: implication for hepatic gene expression. Nucleic Acids Research. 44:6756-6769

Ivanov, M., Kals, M., Kacevska, M., Barragan, I., Kasuga, K., Rane, A., Metspalu, A., Milani, L., Ingelman-Sundberg, M. (2013). Ontogeny, distribution and potential roles of 5-hydroxymethylcytosine in human liver function. Genome Biology. 14:R83

  • "Tsütokroom P450 süsteemi geneetiline ja epigeneetiline analüüs teise generatsiooni sekveneerimistehnoloogiaga" (01.03.2011–28.02.2014)

Projekti eesmärk oli uurida geneetilisi ja epigeneetilisi variatsioone, mis võivad mõjutada ravimi metabolismi. Analüüsis kasutati europiidse rassi esindajate maksaproovide kollektsiooni, mille puhul oli teada ravimi metabolism, ensüümide aktiivsuse ja ekspressiooni tase. Toetudes nende variatsioonide põhjalikule fenotüübiinfole, uuriti edasi Eesti geenivaramu proove, et mõõta leitud variatsioonide esinemissagedust ja mõju suuremas populatsioonis.[3][11]

  • "Geneetiline varieeruvus, elustiil ja keskkonnategurid kui peamised tervise mõjurid – EGV" (01.01.2008−31.12.2013)

Töös kasutati Eesti geenivaramu 1500–2000 geenidoonori andmeid. Uuriti, kuidas indiviidi geneetiline varieeruvus on seotud elustiili ning keskkonnamõjuritega. Geneetilise varieeruvuse määramiseks analüüsiti ühenukleotiidsete polümorfismide sagedust, geenide koopiaarvu variatsioone, mRNA ekspressiooni ning metülatsioonimustrite muutumist, kasutades selleks ülegenoomseid kiibi meetodeid. Eesmärk oli koostada geenidoonorite andmete põhjal populatsioonipõhine kontrollkohort. Peamised uuritavad fenotüübid olid antidepressantide farmakogenoomika, vaimne alaareng, nikotiinisõltuvuse seos genotüübiga, paanikahäire, kopsuvähk.[3][12]

  • "Oomiksi põhised meetodid terviseuuringutes: integreeritud lähenemine haiguste tekkeprotsesside mõistmiseks ja prognoosimiseks" (01.01.2014–31.12.2019)

Projekt koosnes viiest uurimisteemast, mis oli jaotatud 23 teaduri ja 5 WP vahel. Kasutades varasemaid teadmisi oomiksiga (transkriptoomika, epigenoomika, metaboloomika, keskkonna ja elustiili faktorid) kogutud infost, püüti läheneda terviseprobleemidele uue nurga alt. Uurimisteemade hulka kuulusid näiteks haruldaste geneetiliste variantide mõju Eesti populatsioonis ning epigeneetiline varieeruvus ja selle kasutamine haiguste varajaseks mitteinvasiivseks kindlakstegemiseks. Saadud teadmisi rakendatakse personaalmeditsiini arendamises.[3][13]

  • "Genoomika ja siirdemeditsiini tippkeskus" (01.01.2016−01.03.2023)

Eesmärk oli luua tippkeskus, kus suudetakse tõlgendada haiguste molekulaarseid mehhanisme, kasutades hiliseimaid teadusavastusi. Mõistes haiguste molekulaar- ja rakubioloogilisi protsesse, on selle projekti tulemusena võimalik leida uusi biomarkereid, mida saab kasutada personaalmeditsiinis.[3][14]

Käimasolevad projektid

[muuda | muuda lähteteksti]
Lili Milani 2021. aasta arvamusfestivalil
Lili Milani 2016. aastal. Ajakirjas Horisont ilmunud foto

Teadusstipendiumid

[muuda | muuda lähteteksti]
  • 2007 Anna Lundinsi stipendium väljapaistvatele doktorantidele
  • 2008 Hedströmsi stipendium väljapaistvatele vanemdoktorantidele
  • 2008 Keystone Symposia stipendium vähi genoomika ja epigenoomika konverentsiks
  • 2008 Anna Lundinsi stipendium väljapaistvatele doktorantidele
  • 2011 Mobilitase järeldoktori uurimistoetus (kolmeks aastaks)
  • 2012 Eesti Teadusfondi uurimistoetus (neljaks aastaks)[3]

Isiklikku

[muuda | muuda lähteteksti]

Lili Milani on abielus Frederik Milaniga,[8] kes kaitses doktoriväitekirja 2015. aastal Tartu Ülikoolis informaatikas.[15] Ta töötab tarkvaratehnika õppetoolis infosüsteemide lektorina.[16] Peres kasvab kaks last: Adrian ja Leona.[8]

Lili Milani räägib rootsi, inglise, eesti, farsi ja prantsuse keelt.[3] Ta on bahaismi järgija. 2016. aastal võitis Lili Milani Vikerraadio emakeelepäeva e-etteütluse muu emakeelega inimeste kategoorias.[17]

Tunnustus

[muuda | muuda lähteteksti]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ "Lili Milani | Tartu Ülikool". ut.ee. Vaadatud 17. aprillil 2024.
  2. ↑ TEDx Youth @Tallinn. "Esineja: Lili Milani". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.12.2017. Vaadatud 23.10.2017.
  3. ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 3,12 3,13 3,14 "Lili Milani". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 23.10.2017.
  4. ↑ "Lili Milani". PubMed. Vaadatud 26.10.2017.
  5. ↑ Google Scholar. "Lili Milani". Vaadatud 26.10.2017. {{netiviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  6. ↑ Raul Sulbi (03.02.2015). "Pildid: geeniteadlane Lili Milani sai presidendilt noore teadlase preemia". Postimees. Vaadatud 24.10.2017.
  7. ↑ "Eesti Noorte Teaduste Akadeemia". Eesti Teaduste Akadeemia. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2017. Vaadatud 2.11.2017.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 8,4 Priit Pullerits (08.02.2015). "Eesti Silmapaistvaim pärslane". Postimees. Vaadatud 26.10.2017.
  9. ↑ 9,0 9,1 9,2 9,3 9,4 Haldi Normet-Saarna (11.04.2015). "MA ELAN SIIN. Pärslanna Lili Milani". Vikerraadio. Vaadatud 26.10.2017.
  10. ↑ ""Eesti Teadusfondi uurimistoetus" projekt ETF9293". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  11. ↑ ""Mobilitas järeldoktori uurimistoetus" projekt MJD71". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  12. ↑ ""Sihtfinantseerimine" projekt SF0180142Cs08". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  13. ↑ ""Institutsionaalne uurimistoetus" projekt IUT20-60". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  14. ↑ ""Tippkeskused" projekt TK142". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  15. ↑ "Frederik Payman Milani". Eesti Teadusinfosüsteem. Vaadatud 26.10.2017.
  16. ↑ "Frederkik Payman Milani". Tartu Ülikool. Vaadatud 26.10.2017.[alaline kõdulink]
  17. ↑ Eesti Rahvusringhääling (14. märts 2016). "2016. aasta e-etteütluse teksti õige kirjapilt". Vikerraadio. Originaali arhiivikoopia seisuga 10. detsember 2017. Vaadatud 28. novembril 2017.
  18. ↑ Tunnustusavaldused. UT 3/2019, lk 49
  19. ↑ "Tartu Ülikooli aumärgi kavalerid". Tartu Ülikool. Vaadatud 9.12.2022.

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Lili_Milani&oldid=6729691"