Linnareform
Linnareform oli Venemaa linnaomavalitsuste reform. See toimus sisekubermangudes 1870 ja Balti kubermangudes 1877.[1]
Linnareformiga kaotati senised seisuslikud linnaasutused ja asendati kõiki seisusi hõlmavate asutustega. Ent valitsev seisund linna asjades tagati kodanlusele. Balti kubermangudes kaotati rae ja bürgermeistri, mõnes väikelinnas seni püsinud foogtikohtu haldusvõim, kuid kohtuasutusena püsis raad kuni 1889. aasta kohtureformini.[1]
Formaalselt sai linnaelu puudutavate osuste vastuvõtmise õiguse linnavolikogu. Volikogu moodustas linnavalitsuse, mida juhtis linnapea. Volikogu valimise õigus oli üksnes neil, kellele kuulus kas kinnisvara või ettevõtteid. Valijad jagunesid oma linnamaksu suuruse järgi 3 kuuriasse, millest igaüks sai valida ühepalju linnavolinikke.[1]
Linnavalitsuste pädevus piirnes kohaliku majanduse ja heakorraga. Peale selle tohtis kuberner ükskõik millise linnavolikogu otsuse täitmise peatada.[1]
Linnareformiga tekitatud õiguskorda muudeti 1892. aasta linnaseadusega. Varandustsensust muudeti rangemaks, linnavolikogu liikmete arvu vähendati, linnavalitsuse õigusi kitsendati veelgi ja kuberneri järelevalveõigust laiendati.[1]