Lipuliik
Lipuliigid ehk sümbolliigid (inglise flagship species) on karismaatilised, tihti sümboolse tähendusega liigid, kes köidavad avalikkust ja pälvivad ka looduskaitses teiste liikidega võrreldes ebaproportsionaalselt palju tähelepanu[1].
Lipuliigid kuuluvad looduskaitsebioloogia valdkonda. Tegu on n-ö esindusliikidega (inglise focal species, surrogate species). Esindusliikide alla kuuluvad veel tugiliigid (inglise keystone species), indikaatorliigid (inglise indicator species), katusliigid (inglise umbrella species) ja karismaatilised liigid (inglise charismatic species).[2][3]
Lipuliigid on enamasti üksikud liigid, mis on valitud, juhtimaks tähelepanu suurematele looduskaitseprobleemidele[4]. Kuna looduskaitsebioloogia sisaldab palju tehnilisi ja abstraktseid kategooriaid, mida inimestel võib olla keeruline mõista, siis on lipuliigid efektiivne vahend, motiveerimaks avalikkust looduskaitset väärtustama[3]. Traditsiooniliselt on lipuliigid peaaegu alati loomad, üldjuhul imetaja- või linnuliigid[4]. Tuntuimateks lipuliikideks olevad loomad on sageli laialt tuntud oma kuju, värvi või ründamisviiside poolest[5]. Enamasti kipuvad lipuliigid olema karismaatilised suured selgroogsed, üldjuhul tippkiskjad. Neid iseloomustab enamasti pikk sigimisaeg ja suur koduterritoorium.[6]
Lipuliiki on võimalik defineerida ka kui üksnes turunduskampaania sümbolilist konstrukti, millel ei ole mingit seost tegeliku liigi ja tema potentsiaalse rolliga ökosüsteemis[2][3]. Lipuliik on sel juhul justkui maskott, mis peab kehastama tervet bioloogilise mitmekesisuse kriisi (näiteks on hiidpanda kogu maailma bioloogilise mitmekesisuse sümboliks, olles näiteks Maailma Looduse Fondi logol), pidamata olema seejuures tugi- või katusliik ega isegi hävimisohus[7].
Lipuliike võidakse valida erinevate omaduste järgi, olenevalt sellest, mida väärtustab sihtrühm.[2][8] Näiteks mingi piirkonna kohalikele elanikele ja turistidele suunatud lipuliikide valimise juures tuleb silmas pidada erinevaid asju.[9][10]
Probleemid
[muuda | muuda lähteteksti]Lipuliikidega kaasnevad mitmed probleemid:
- Lipuliigiks olev liik võib muutuda looduskaitseprioriteediks ning see võib tuua kaasa selle liigi eelistamise ja teiste unarusse jätmise või isegi veel suurema kahjustamise[11].
- Lipuliigid võivad kaasa tuua konflikte, nii ökoloogilisi, sotsiaalseid kui poliitilisi[6].
- Lipuliigi staatuse kaotamine mingilt liigilt võib finantseerijate suhtumise tõttu kaasa tuua negatiivseid tagajärgi[11].
Näited
[muuda | muuda lähteteksti]Näited lipuliikidest on Bengali tiiger (Panthera tigris), hiidpanda (Ailuropoda melanoleuca), Aafrika elevant (Loxodonta africana) ja India elevant (Elephas maximus)[2][12]. Samuti kuuluvad lipuliikide alla näiteks delfiinlased (Delphininae), kiusvaalalised (Mysticeti) ja ahvilised (Hominoidea)[3].
Lipuliigid võivad esindada mingit taksonoomilist üksust (näiteks liiki või ökosüsteemi), eesmärki (näiteks kliimamuutustele või ookeanide hapestumisele tähelepanu juhtimine), organisatsiooni (näiteks valitsuse osakonda või mittetulundusühingut) või geograafilist ala (näiteks riiki või kaitseala)[2][8][13].
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Primack, R. P., Kuresoo, R. & M. Sammul, 2008. Sissejuhatus looduskaitsebioloogiasse. Tartu: Eesti Loodusfoto, lk 369
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Veríssimo, D., D. C. MacMillan, and R. J. Smith. 2011. Toward a systematic approach for identifying conservation flagships. Conservation Letters 4:1-8.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 Leader-Williams, N., and H. T. Dublin. 2000. Charismatic megafauna as ‘flagship species’. Pages 53–81 in A. Entwistle, and N. Dunstone, editors. Priorities for the Conservation of Mammalian Diversity: Has the Panda Had Its Day. Cambridge University Press
- ↑ 4,0 4,1 Caro, T., and G. O’Dotherty. 1999. "On the Use of Surrogate Species in Conservation Biology." Conservation Biology 13, no. 4: 805–814.
- ↑ Clucas, B., K. McHugh, and T. Caro. 2008. "Flagship Species on Covers of Us Conservation and Nature Magazines." Biodiversity and Conservation 17, no. 6: 1517–28.
- ↑ 6,0 6,1 Douglas, L. R., and D. Veríssimo. 2013. Flagships or Battleships - Deconstructing the relationship between social conflict and conservation flagship species. Environment and Society: Advances in Research 4:98-116.
- ↑ Walpole, M.J., Leader-Williams N. (2002) Tourism and flagship species in conservation. Biodiversity Conservation 11, 543–547.(Walpole & Leader-Williams 2002)
- ↑ 8,0 8,1 Barua, M., M. Root-Bernstein, R.J. Ladle and P. Jepson. 2010. Defining flagship uses is critical for flagship selection: a critique of the IUCN climate change flagship fleet. Ambio, 40: 431-435.
- ↑ Bowen-Jones E., Entwistle A. (2002) Identifying appropriate flagship species: the importance of culture and local contexts. Oryx 36, 189-195.
- ↑ Veríssimo, D., I. Fraser, R. Bristol., J. Groombridge, and D. MacMillan. 2009. Birds as tourism flagship species: A Case Study on Tropical Islands. Animal Conservation 12:549-558.
- ↑ 11,0 11,1 Simberloff D. (1998) Flagships, umbrellas, and keystones: Is single-species management passe in the landscape era? Biological Conservation 83, 247-257.
- ↑ Barua, M., J. Tamuly, and R.A.Ahmed. 2010. Mutiny or clear sailing: examining the role of the Asian elephant as a flagship species. Human Dimensions of Wildlife 15(2):145-160.
- ↑ Veríssimo, D., D. C. MacMillan, and R. J. Smith. 2011. Marketing diversity: a response to Joseph and colleagues. Conservation Letters 4:326-327.